Laeva Põhikooli õppekava

Sisukord

1.    Üldsätted
2.    Kooli väärtused ja eripära
3.    Õppe-kasvatustöö eesmärgid
4.    Pädevused
5.    Kooliastmetes taotletavad pädevused
6.    Õppekorraldus koolis
7.    Läbivate teemade rakendamine
8.    Lõimingu rakendamine 
9.    Kooli õppekava välise õppimise või tegevuse arvestamine koolis õpetatava osana
10.    Üldpädevuste kujundamiseks ja õppekeskkonna mitmekesistamiseks kavandatud tegevused 
11.    Liikluskasvatus
12.    Lõimuva loovtöö korraldamise ja hindamise põhimõtted ning temaatilised rõhuasetused III kooliastmes
13.    Õpilaste arengu ja õppimise toetamise ja hindamise korraldus 
14.    Õpilaste järgmisse klassi üleviimine, täiendavale õppetööle ja klassikursust kordama jätmine
15.    Põhikooli lõpetamine 
16.    Pädevus seoses õpilaste hindamise ja järgmisse klassi üle viimisega
17.    Stuudium 
18.    Tunnistuste väljaandmine
19.    Hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduse põhimõtted, tugiteenuste rakendamise kord
20.    Õpilaste ja lastevanemate teavitamise ja nõustamise korraldus 
21.    Karjääriõppe korraldus
22.    Õpetajate koostöö ja töö planeerimise põhimõtted
23.    Kooli õppekava uuendamise ja täiendamise kord

1. Üldsätted

Laeva Põhikooli põhikooli (edaspidi „Kool“) õppekava on kehtestatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-i 17 lõike 2 ja Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2015. a määruse nr 1 "Põhikooli riikliku õppekava" (edaspidi "Põhikooli riiklik õppekava”) §-i 24 1õike 4 alusel direktori 30. augusti 2015. a käskkirjaga nr 1-3/21.

1) Laeva Põhikooli põhikooli õppekava on kooli õppe- ja kasvatustegevuse alusdokument, milles kirjeldatakse õppe rõhuasetusi ja tegevusi õppekava täitmiseks.
Kooli õppekava koostamisel on lähtutud põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, riiklikust õppekavast ja Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2011. a määruse nr 136 „Laste liikluskasvatuse kord” §-i 6 lõikest 3.

2) Laeva kooli õppekavas käsitletakse õppimist väljundipõhiselt. Väljundipõhise õppekava kõrgeim õpiväljund on omandatud üldpädevused, so suutlikkus asjatundlikult, loovalt, ettevõtlikult ja paindlikult toimida teatud tegevusalal või –valdkonnas, perekonnas, tööl, avalikus elus, kultuurikandjana. Põhikooli lõpuks kujunevad üldpädevused on kirjeldatud põhikooli riikliku õppekava §-i 4 lõikes 4.

3)  Üldpädevused on aine- ja valdkonnaülesed pädevused, need kujunevad õppeainetes taotletavate õpitulemuste kaudu, läbivate teemade käsitlemise kaudu ainetundides, tunni- ja koolivälises tegevuses. Üldpädevuste kujunemise tagamine õpilastel on kõigi koolis tegutsevate isikute ühine eesmärk. Väljundipõhises õppes on rõhuasetus õpilaste poolt õppimise kaudu õppeprotsessi lõpuks õpitulemuste omandamisel ja nende hindamisel. Õpilasel lastakse demonstreerida õpitulemuste omandatust võimalikult erinevates olukordades ja antakse soorituse kohta tagasisidet tuues välja õpilase tugevaid külgi ja vajakajäämisi ning andes soovitusi edaspidisteks tegevusteks, mis toetavad õpitulemuse omandamist. Väljundipõhise õppe õpikäsitlus väljendub selles, et õpetamine on õpilase vaimse, sotsiaalse ja füüsilise õpikeskkonna organiseerimine viisil, et õpilane saavutab õppekavas kavandatud õpitulemused ning pädevused.

4)    Kooli õppekava koosneb üldosast ja ainekavadest.
Kooli õppekava üldosas esitatakse:
-    kooli väärtused ja eripära ning kooli õppe- ja kasvatuseesmärgid;
-    õppekorraldus;
-    õppekeskkonna mitmekesistamiseks kavandatavad tegevused;
-    III kooliastme läbivatest teemadest lähtuva või õppeaineid lõimiva loovtöö korraldamise põhimõtted ning temaatilised rõhuasetused;
-    õpilaste arengu ja õppimise toetamise ja hindamise korraldus;
-    õpilaste ja vanemate teavitamise ja nõustamise korraldus;
-    hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduse põhimõtted, tugiteenuste rakendamise kord;
-    karjääriteenuste korraldus;
-    õpetaja koostöö ja töö planeerimise põhimõtted;
-    kooli õppekava uuendamise ja täiendamise kord.

5)    Ainevaldkonna kavas kirjeldatakse ainevaldkonna rakendamise üldalused ja ainevaldkonna kohustuslike õppeainete ainekavad. Õppeainete õpitulemused ja õppesisu, sealhulgas praktiliste tööde loetelu esitatakse õppeainete kaupa klassiti.

6)    Kooli õppekava koostamise ja arendamise demokraatliku korralduse eest vastutab direktor.

2.    Kooli väärtused ja eripära

2.1.    Väärtused
Kõik kooli töötajad lähtuvad oma tegevuses põhikooli riikliku õppekava §-i 2 lõikes 3 sätestatud üldinimlikest ja ühiskondlikest alusväärtustest, milleks on ausus, hoolivus, aukartus elu vastu, õiglus, inimväärikus, lugupidamine enda ja teiste vastu, vabadus, demokraatia, austus emakeele ja kultuuri vastu, patriotism, kultuuriline mitmekesisus, sallivus, keskkonna jätkusuutlikkus, õiguspõhisus, solidaarsus, vastutustundlikkus ja sooline võrdõiguslikkus. Laeva põhikooli visiooniks on olla avatud suhtumisega, innovaatiliselt mõtlev ja iga õpilase arengut toetav kool, kus õpilastele antakse võimetele ja huvidele vastavad teadmised, oskused ja vilumused, mis võimaldavad neil kujuneda pidevalt arenevateks isiksusteks, kes on suutelised elama väärikalt, austama iseennast, oma perekonda, kaasinimesi ja loodust, valima ja omandama talle sobivat elukutset, tegutsema loovalt ja kandma kodanikuvastutust.

2.2.    Eripära
1.    Kooli eripära väljendub Laeva Põhikooli missioonis: pakkuda igale õpilasele võimalus õppida vastavalt tema võimetele ja arengule, lapse loovust, vaimset ja füüsilist arengut soodustavates õppetingimustes, et tagada edaspidine toimetulek elus ning panna alus elukestvaks õppimiseks.
2.    Kooli eripära väljendub ka avatud õpikeskkonnaga kooliks olemises, kus edendatakse erinevaid õppemeetodeid, mis on suunatud õpilaste motivatsiooni ja tulemuslikkuse suurendamisele.
3.    Tugisüsteemide töö kaudu ning olümpiaadidel, konkurssidel, võistlustel osalemise kaudu toetatakse kõikide õpilaste individuaalset arengut.
4.    Loodud on head võimalused õppetöö ja huvihariduse (huvitegevuse) sidumiseks.
5.    Koolis õpetatakse erinevaid valikaineid.
6.    Laeva Põhikooli toetab võrdsel määral õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut. Kool loob tingimused õpilaste erisuguste võimete tasakaalustatud arenguks ja eneseteostuseks ning teaduspõhise maailmapildi kujunemiseks.
7.    Koolil on oma sümboolika: lipp, kooli laul “Hariduse algus“, logo ja kooli tunnuslause 
„Siit algab tulevik“.
Kool kujundab väärtushoiakuid ja -hinnanguid, mis on isikliku õnneliku elu ja ühiskonna eduka koostoimimise aluseks.
8.    Kogu Laeva Põhikooli kogukond lähtub oma tegevustes järgnevatest põhiväärtustest:
KOOSTÖÖ, see tähendab, et me tegutseme koos ühise eesmärgi nimel. Tähtis on erinevate huvigruppide omavaheline koostöö.
KVALITEET, see tähendab väga head õpikeskkonda, iga õpilase arengu toetamist, süsteemsust ja pidevõpet.
TRADITSIOONID, see tähendab suhete hoidmist erinevatel tasanditel, saavutatust lugupidamist, põlvkodade järjepidevust. 
TURVALISUS, see tähendab, et õpilane ja õpetaja tulevad kooli rõõmuga, me hoolime üksteisest ja suhtume lugupidavalt kaaslastesse.

Kooli õppekavas oluliseks peetud väärtused tulenevad «Eesti Vabariigi põhiseaduse», ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni, lapse õiguste konventsiooni ning Euroopa Liidu alusdokumentides nimetatud eetilistest põhimõtetest. Alusväärtustena tähtsustatakse üldinimlikke väärtusi (ausus, hoolivus, aukartus elu vastu, õiglus, inimväärikus, lugupidamine enda ja teiste vastu) ja ühiskondlikke väärtusi (vabadus, demokraatia, austus emakeele ja kultuuri vastu, patriotism, kultuuriline mitmekesisus, sallivus, keskkonna jätkusuutlikkus, õiguspõhisus, solidaarsus, vastutustundlikkus ja sooline võrdõiguslikkus).
Õpilaste sotsialiseerumine rajaneb Eesti kultuuri traditsioonide, Euroopa ühisväärtuste ning maailma kultuuri ja teaduse põhisaavutuste omaksvõtul. 
Põhikooli lõpetanud inimesed suudavad ühiskonnaga integreeruda ning aitavad kaasa Eesti ühiskonna jätkusuutlikule sotsiaalsele, kultuurilisele, majanduslikule ja ökoloogilisele arengule.

3.    Õppe-kasvatustöö eesmärgid

1.    Õppe- ja kasvatuse aineüleseks eesmärgiks on põhikooli riikliku õppekava §-i 4 lõikes 4 ja esitatud üldpädevuste, põhikooli riikliku õppekava §-des 7, 9 ja 11 kooliastmeti kirjeldatud pädevuste ning põhikooli riikliku õppekava ainevaldkonna kavades esitatud valdkonnapädevuste kujundamine.

2.    Kooli lõpetades on õpilane saavutanud riiklikus õppekavas esitatud õpitulemused. Põhikooli lõpetamisel saavutatavad õpitulemused on kooskõlas kvalifikatsiooniraamistiku 2. tasemel kirjeldatud üldnõuetega: õpilasel, kes lõpetab põhikooli, on teadmised ainevaldkonnaalaste faktide kohta, põhilised kognitiivsed ja praktilised oskused vastava teabe kasutamiseks, et täita ülesandeid ja lahendada probleeme, kasutades lihtsaid reegleid ja töövahendeid ning suutlikkus töötada ja õppida juhendamisel, kuid mõningase iseseisvusega.

3.     Kool toetab iga õpilase individuaalset arengut.
Laeva Põhikool aitab kaasa põhikooli õpilaste kasvamisele loovateks, mitmekülgseteks isiksusteks, kes suudavad ennast täisväärtuslikult teostada erinevates rollides: perekonnas, tööl ja avalikus elus. Õpilaste individuaalset arengut toetatakse koostöös lapsevanematega arenguvestluste läbiviimise kaudu. Põhikooli õpilasele on tagatud eakohane tunnetuslik, kõlbeline, füüsiline ja sotsiaalne areng ning tervikliku maailmapildi kujunemine.
Õppe- ja kasvatuse korraldamisel arvestatakse õpilaste individuaalsust õppetundides ja väljaspool tunde õppimist toetava hindamise, erinevate õppemeetodite ja -materjalide kasutamisega, täiendava tööga erineva võimekusega õpilastele (nt pikapäevarühm, õpiabi, individuaalõpe).

4.    Laeva Põhikoolis on loodud õpilastele eakohane, turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav õppekeskkond, mis toetab tema õpihimu ja õpioskuste, enesereflektsiooni ja kriitilise mõtlemisvõime, teadmiste ja tahteliste omaduste arengut, loovat eneseväljendust ning sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemist.

5.    Kooli õppe- ja kasvatusprotsessis kujundatakse õpilaste üldpädevused, valdkondade pädevused ja kooliastmetes saavutatud pädevused.
Kultuuri- ja väärtuspädevuse arendamisel peetakse koolis tähtsaks kaaslaste märkamist ja tunnustamist, traditsioonide jätkamist, rahvuslikkuse rõhutamist. Ettevõtlikkuspädevuse ja suhtluspädevuse arendamisel peetakse koolis oluliseks õpilaste initsiatiivi ja loovust erinevate ürituste korraldamisel, loovtööde, uurimis- ja praktiliste tööde, õpilasfirmade jne ettevalmistamisel.

4.    Pädevused

Riikliku õppekava tähenduses on pädevus teadmiste, oskuste ja hoiakute kogum, mis tagab suutlikkuse teatud tegevusalal või -valdkonnas tulemuslikult toimida.
4.1.    Üldpädevused
Üldpädevused on ainevaldkondade ja õppeainete ülesed pädevused, mis on väga olulised inimeseks ja kodanikuks kasvamisel.
Üldpädevused kujunevad kõigi õppeainete kaudu ning tunni- ja koolivälises tegevuses ning nende kujunemist jälgivad ja suunavad õpetajad ning kool ja kodu koostöös.
Õpilastes kujundatavad üldpädevused on:
1)    Kultuuri- ja väärtuspädevus – suutlikkus hinnata inimsuhteid ning tegevusi üldkehtivate moraalinormide seisukohast; tajuda ja väärtustada oma seotust teiste inimestega, loodusega, oma ja teiste maade ning rahvaste kultuuripärandiga ja nüüdisaegse kultuuri sündmustega, väärtustada loomingut ja kujundada ilumeelt; hinnata üldinimlikke ja ühiskondlikke väärtusi, väärtustada inimlikku, kultuurilist ja looduslikku mitmekesisust; teadvustada oma väärtushinnanguid.
2)    Sotsiaalne ja kodanikupädevus – suutlikkus ennast teostada, toimida aktiivse, teadliku, abivalmi ja vastutustundliku kodanikuna ning toetada ühiskonna demokraatlikku arengut ja Eesti riiklikku iseseisvust; teada ning järgida ühiskondlikke väärtusi ja norme; austada erinevate keskkondade reegleid ja ühiskondlikku mitmekesisust, religioonide ja rahvuste omapära; teha koostööd teiste inimestega erinevates situatsioonides; aktsepteerida inimeste erinevusi ning nende väärtushinnangute erinevusi ning arvestada neid suhtlemisel.
3)    Enesemääratluspädevus – suutlikkus mõista ja hinnata iseennast, oma nõrku ja tugevaid külgi; analüüsida oma käitumist erinevates olukordades; käituda ohutult ja järgida tervislikke eluviise; lahendada suhtlemisprobleeme.
4)    Õpipädevus – suutlikkus organiseerida õpikeskkonda individuaalselt ja rühmas ning hankida õppimiseks hobideks, tervisekäitumiseks ja karjäärivalikuteks vajaminevat teavet; planeerida õppimist ning seda plaani järgida; kasutada õpitut erinevates olukordades ja probleeme lahendades; seostada omandatud teadmisi varem õpituga; analüüsida oma teadmisi ja oskusi, motiveeritust ja enesekindlust ning selle põhjal edasise õppimise vajadust.
5)    Suhtluspädevus – suutlikkus ennast selgelt, asjakohaselt ja viisakalt väljendada nii emakeeles kui ka võõrkeeles, arvestades olukordi ja suhtluspartnereid ning suhtlemise turvalisust ; ennast esitleda, oma seisukohti esitada ja põhjendada; lugeda ning eristada ja mõista teabe- ja tarbetekste ning ilukirjandust; kirjutada eri liiki tekste, kasutades korrektset viitamist, kohaseid keelevahendeid ja sobivat stiili; väärtustada õigekeelsust ning väljendusrikast keelt ning kokkuleppel põhinevat suhtlemisviisi.
6)    Matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiapädevus – suutlikkus kasutada matemaatikale omast keelt, sümboleid, meetodeid koolis ja igapäevaelus; suutlikkus kirjeldada ümbritsevat maailma loodusteaduslike mudelite ja mõõtmisvahendite abil ning teha tõenduspõhiseid otsuseid; mõista loodusteaduste ja tehnoloogia olulisust ja piiranguid; kasutada uusi tehnoloogiaid eesmärgipäraselt.
7)    Ettevõtlikkuspädevus – suutlikkus ideid luua ja neid ellu viia, kasutades omandatud teadmisi ja oskusi erinevates elu- ja tegevusvaldkondades; näha probleeme ja neis peituvaid võimalusi, aidata kaasa probleemide lahendamisele; seada eesmärke, koostada plaane ja neid ellu viia; korraldada ühistegevusi ja neist osa võtta, näidata algatusvõimet ja vastutada tulemuste eest; reageerida loovalt, uuendusmeelselt ja paindlikult muutustele; võtta arukaid riske.
8)    Digipädevus – suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui ka kogukondades suheldes; leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust; osaleda digitaalses sisuloomes, sh tekstide, piltide, multimeediumide loomisel ja kasutamisel; kasutada probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid, suhelda ja teha koostööd erinevates digikeskkondades; olla teadlik digikeskkonna ohtudest ning osata kaitsta oma privaatsust, isikuandmeid ja digitaalset identiteeti; järgida digikeskkonnas samu moraali- ja väärtuspõhimõtteid nagu igapäevaelus.

4.2.    Valdkonnapädevused
Lähedase eesmärgiseade ja õppesisuga õppeained moodustavad ainevaldkonna. Ainevaldkonna õppeainete õpetamise peamine eesmärk on vastava valdkonnapädevuse kujunemine, mida toetavad õppeainete eesmärgid ja õpitulemused. Valdkonnapädevuse kujunemist toetavad lõiming teiste ainevaldkondade õppeainetega ning tunni- ja kooliväline tegevus. Valdkonnapädevuste kirjeldused on esitatud ainevaldkondade kavades.

5.    Kooliastmetes taotletavad pädevused

Kooliastmetes taotletavad pädevused kirjeldavad kokkuvõtvalt õpilase arengut eakohaste üldpädevuste ja valdkonnapädevuste ning õpitulemuste omandatuse kaudu. Ainekavades esitatakse osaoskuste või õppeteemade kaupa taotletavad õpitulemused, mis toetavad kooliastmete õppe- ja kasvatuseesmärkide saavutamist ja valdkonnapädevuste kujunemist.

5.1.    I kooliastmes taotletavad pädevused
Esimese kooliastme lõpus õpilane:
1)    peab lugu oma perekonnast, klassist ja koolist; on viisakas, täidab lubadusi; teab, et kedagi ei tohi naeruvääristada, kiusata ega narrida; oskab kaaslast kuulata, teda tunnustada;
2)    tahab õppida, tunneb rõõmu teadasaamisest ja oskamisest, oskab õppida üksi ning koos teistega, paaris ja rühmas, oskab jaotada aega õppimise, harrastustegevuse, koduste kohustuste ning puhkamise vahel;
3)    teab oma rahvuslikku kuuluvust ning suhtub oma rahvusesse lugupidavalt;
4)    oskab end häälestada ülesandega toimetulemisele ning oma tegevusi ülesannet täites
mõtestada; oskab koostada päevakava ja seda järgida;
5)    suudab tekstidest leida ja mõista seal sisalduvat teavet (sealhulgas andmeid, termineid, tegelasi, tegevusi, sündmusi ning nende aega ja kohta) ning seda suuliselt ja kirjalikult esitada;
6)    mõistab ja kasutab õpitavas võõrkeeles igapäevaseid äraõpitud väljendeid ja lihtsamaid fraase;
7)    arvutab ning oskab kasutada mõõtmiseks sobivaid abivahendeid ja mõõtühikuid erinevates eluvaldkondades eakohaseid ülesandeid lahendades;
8)    käitub loodust hoidvalt;
9)    oskab sihipäraselt vaadelda, erinevusi ja sarnasusi märgata ning kirjeldada; oskab esemeid ja nähtusi võrrelda, ühe-kahe tunnuse alusel rühmitada ning lihtsat plaani, tabelit, diagrammi ja kaarti lugeda;
10)    oskab kasutada lihtsamaid arvutiprogramme ning kodus ja koolis kasutatavaid tehnilisi seadmeid;
11)    austab oma kodupaika, kodumaad ja Eesti riiki, tunneb selle sümboleid ning täidab nendega seostuvaid käitumisreegleid;
12)    oskab ilu märgata ja hinnata; hindab loovust ning tunneb rõõmu liikumisest,
loovast eneseväljendusest ja tegevusest;
13)    hoiab puhtust ja korda, hoolitseb oma välimuse ja tervise eest ning tahab olla terve;
14)    oskab ohtlikke olukordi vältida ja ohuolukorras abi kutsuda, oskab ohutult liigelda;
15)    teab, kelle poole erinevate probleemidega pöörduda, ning on valmis seda tegema kooliastmete õppe- ja kasvatuseesmärkide saavutamist ja valdkonnapädevuste kujunemist.

5.2.    II kooliastmes taotletavad pädevused
Teise kooliastme lõpus õpilane:
1)    hindab harmoonilisi inimsuhteid, mõistab oma rolli pereliikmena, sõbrana, kaaslasena ja õpilasena; peab kinni kokkulepetest, on usaldusväärne ning vastutab oma tegude eest;
2)    oskab keskenduda õppeülesannete täitmisele, oskab suunamise abil kasutada eakohaseid õpivõtteid (sealhulgas paaris- ja rühmatöövõtteid) olenevalt õppeülesande iseärasustest;
3)    väärtustab oma rahvust ja kultuuri teiste rahvuste ning kultuuride seas, suhtub inimestesse eelarvamusteta, tunnustab inimeste, vaadete ja olukordade erinevusi ning mõistab kompromisside vajalikkust;
4)    oskab oma tegevust kavandada ja hinnata ning tulemuse saavutamiseks vajalikke tegevusi valida ja rakendada, oma eksimusi näha ja tunnistada ning oma tegevust korrigeerida;
5)    oskab oma arvamust väljendada, põhjendada ja kaitsta, teab oma tugevaid ja nõrku külgi ning püüab selgusele jõuda oma huvides;
6)    oskab mõtestatult kuulata ja lugeda eakohaseid tekste, luua eakohasel tasemel keeleliselt korrektseid ning suhtlussituatsioonile vastavaid suulisi ja kirjalikke tekste ning mõista suulist kõnet;
7)    tuleb vähemalt ühes võõrkeeles toime igapäevastes suhtlusolukordades, mis nõuavad otsest ja lihtsat infovahetust tuttavatel rutiinsetel teemadel;
8)    on kindlalt omandanud arvutus- ja mõõtmisoskuse ning tunneb ja oskab juhendamise abil kasutada loogikareegleid ülesannete lahendamisel erinevates eluvaldkondades;
9)    väärtustab säästvat eluviisi, oskab esitada loodusteaduslikke küsimusi ja hankida loodusteaduslikku teavet, oskab looduses käituda, huvitub loodusest ja looduse uurimisest;
10)    oskab kasutada arvutit ja internetti suhtlusvahendina ning oskab arvutiga vormistada tekste;
11)    oskab leida vastuseid oma küsimustele, hankida erinevatest allikatest vajalikku  teavet, seda tõlgendada, kasutada ja edastada; oskab teha vahet faktil ja arvamusel;
12)    tunnetab end oma riigi kodanikuna ning järgib ühiselu norme;
13)    väärtustab kunstiloomingut ning suudab end kunstivahendite abil väljendada;
14)    väärtustab tervislikke eluviise, on teadlik tervist kahjustavatest teguritest ja sõltuvusainete ohtlikkusest;
15)    on leidnud endale sobiva harrastuse ning omab üldist ettekujutust töömaailmast.

5.3.    III kooliastmes taotletavad pädevused
Kolmanda kooliastme lõpus õpilane:
1)    tunneb üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid, järgib neid, ei jää ükskõikseks, kui neid eiratakse, ning sekkub vajaduse korral oma võimaluste piires;
2)    tunneb ja austab oma keelt ja kultuuri ning aitab kaasa eesti keele ja kultuuri säilimisele ja arengule. Omab ettekujutust ja teadmisi maailma eri rahvaste kultuuridest, suhtub teistest rahvustest inimestesse eelarvamustevabalt ja lugupidavalt;
3)    on teadmishimuline, oskab õppida ja leida edasiõppimisvõimalusi, kasutades vajaduse korral asjakohast nõu;
4)    on ettevõtlik, usub iseendasse, kujundab oma ideaale, seab endale eesmärke ja tegutseb nende nimel, juhib ja korrigeerib oma käitumist ning võtab endale vastutuse oma tegude eest;
5)    suudab end olukorda ja suhtluspartnereid arvestades kõnes ja kirjas selgelt ja asjakohaselt väljendada, mõista ja tõlgendada erinevaid tekste, tunneb ja järgib õigekirjareegleid;
6)    valdab vähemalt üht võõrkeelt tasemel, mis võimaldab igapäevastes olukordades suhelda kirjalikult ja suuliselt ning lugeda ja mõista eakohaseid võõrkeelseid tekste;
7)    suudab lahendada igapäevaelu erinevates valdkondades tekkivaid küsimusi, mis nõuavad matemaatiliste mõttemeetodite (loogika ja ruumilise mõtlemise) ning esitusviiside (valemite, mudelite, skeemide, graafikute) kasutamist;
8)    mõistab inimese ja keskkonna seoseid, suhtub vastutustundlikult elukeskkonda ning elab ja tegutseb loodust ja keskkonda säästes;
9)    oskab esitada loodusteaduslikke küsimusi, nende üle arutleda, esitada teaduslikke seisukohti ja teha tõendusmaterjali põhjal järeldusi;
10)    suudab tehnikamaailmas toime tulla ning tehnikat eesmärgipäraselt ja võimalikult riskita kasutada;
11)    on aktiivne ja vastutustundlik kodanik, kes on huvitatud oma kooli, kodukoha ja riigi demokraatlikust arengust;
12)    suudab väljendada ennast loominguliselt, peab lugu kunstist ja kultuuripärandist;
13)    väärtustab ja järgib tervislikku eluviisi ning on füüsiliselt aktiivne;
14)    mõtleb süsteemselt, loovalt ja kriitiliselt, on avatud enesearendamisele.
Väärtushoiakute saavutatuse kohta antakse õpilasele tagasisidet. Seda tehakse suuliselt ja ka kirjalikult Stuudiumi kaudu.

6.    Õppekorraldus koolis

6.1.    Õppetegevuse korraldus
1.    Õppeaasta kestab 1. septembrist järgmise aasta 31. augustini.
2.    Õppeaasta koosneb õppetrimestritest ja koolivaheaegadest.
3.    Laeva Põhikoolis kehtivad Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt kehtestatud koolivaheajad.
4.    Õppeperioodis on kokku vähemalt 175 õppepäeva. Lõpuklassis on õppeperioodis kokku vähemalt 185 õppepäeva.
5.    Õppepäev on kalendripäev, mil õpilane on päevakava või individuaalse õppekava alusel kohustatud õppes osalema. Ühes nädalas on kuni viis õppepäeva.
6.    Lõpueksami toimumise päeval ja vähemalt kahel koolipäeval enne seda õppetunde ei toimu.
7.    Lõpueksami toimumise päev ja sellele eelnevad kaks koolipäeva arvatakse õppepäevade hulka.
8.    Igapäevase koolitöö korralduse põhialus on tunniplaan, millega on määratletud õpilase nädala õppekoormus õppeaineti ja õppetundide järjekord õppepäevas.
9.    Õppekorralduse põhivorm koolis on õppetund. Õppetund on kooli päevakavas või õpilasele koostatud individuaalses õppekavas juhendatud õppeks ettenähtud ajavahemik.
10.    Õppetunni arvestuslik pikkus on 45 minutit. Õppetund vaheldub vahetunniga. Õppetunni võib jagada mitmeks osaks ning kuni kaks õppetundi võib toimuda järjest, ilma vahetunnita.
11.    Vahetunni pikkus on vähemalt kümme minutit iga õppetunni kohta.
12.    Juhendatud õppeks on koolis ainetund, individuaaltund, konsultatsioon, digiõpe, õppekäik, külalisloeng jne, mis on suunatud teadmiste ja oskuste omandamisele ning toimub õppekeskkonnas, milles osalevad nii õpilane kui ka õpetaja.
13.    Õpilaste arvu vähesuse tõttu võivad ainetunnid toimuda liidetud õpirühmades.
14.    Käsitööd ja kodundust ning tehnoloogiaõpetust õpitakse rühmades, mis on moodustatud õpilaste soove ja huvisid arvestades.
15.    Kooli päevakavas kajastub õppetegevuste ning kooli õppekava toetavate õppekavaväliste tegevuste järjestus ja ajaline kestvus.

6.2.    Tunnijaotusplaan
Tunniplaanis on lubatud suurimaks nädala õppekoormuseks:
1. klassis 20 õppetundi,
2. klassis 23 õppetundi,
3. ja 4. klassis 25 õppetundi,
5. klassis 28 õppetundi,
6. ja 7. klassis 30 õppetundi,
8. ja 9. klassis 32 õppetundi.
Laeva     Põhikool tagab õpilasele õppe kohustuslikes õppeainetes alljärgnevas tunnijaotusplaanis esitatud nädala õppetundide mahus, kaldkirjas on esitatud Põhikooli riikliku õppekava §-i 15 lõikes 4 nimetatud tundide kasutamine.
Tabel 1. Tunnijaotusplaan õppeaineti ja klassiti.

 
6.3.    Vaba tunniressursi kasutamine, valikained ja võõrkeeled
1.    Vaba tunniressursi (Põhikooli riikliku õppekava §-i 15 lõige 4) kasutamine on esitatud tunnijaotusplaanis (Tabel 1.)
•    Kohustuslike õppeainete tundide arvu suurendamine, et toetada riiklikus õppekavas nimetatud üld- ja ainepädevuste saavutamist.
•    Valikained, et toetada üldpädevuste saavutamist.
•    Klassijuhatajatund, et toetada üldpädevuste saavutamist ja viia ellu projektitegevusi.
2.    Valikained põhikoolis on kooli valik ja on õpilastele kohustuslikud.
Valikaineteks on:
a.    3. klassis informaatika, mis toetab läbiva teema „Teabekeskkond“ ja „Tehnoloogia ja innovatsioon“ rakendamist ja digipädevuste arendamist.
b.    8.–9. klassis karjääriõpetus, mille eesmärgiks koolis on õppetegevuse läbiva teema „Elukestev õpe ja karjääri planeerimine” kaudu õpilase kujundamine isiksuseks, kes on valmis õppima kogu elu, täitma erinevaid rolle muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas ning kujundama oma elu teadlike otsuste kaudu, sealhulgas tegema mõistlikke kutsevalikuid.
3.    Klassijuhatajatund toimub kõigis klassides eesmärgiga toetada õpilaste sotsiaalset arengut ja üldpädevuste saavutamist. Klassijuhatajatund toetab Ettevõtliku Kooli ja KiVa programmide tegevusi.
4.    Koolis õpetatakse A-võõrkeelena inglise keelt alates 2. klassist ja B-võõrkeelena vene või saksa keelt alates 6. klassist. B-võõrkeele valiku teeb õpilane 5. klassi lõpus lapsevanema avalduse alusel.

6.4.    Õppe- ja kasvatustöö korraldus kooliastmetes
I kooliaste
1)    Esimeses klassis on õpetuse ja kasvatuse põhitaotluseks õpilaste kohanemine koolieluga, turvatunde ja eduelamuste kogemine ning valmisoleku kujunemine edasiseks edukaks õppetööks. Õpilaste koolivalmidus ja võimed on erinevad, seetõttu diferentseeritakse õppeülesandeid ja nende täitmiseks kuluvat aega.
Õppetöö käigus keskendutakse:
-    kõlbeliste tõekspidamiste ning heade käitumistavade tundmaõppimisele ja järgimisele;
-    positiivse suhtumise kujunemisele koolis käimisesse ja õppimisesse;
-    õpiharjumuse ja -oskuste kujundamisele ning püsivuse, iseseisvuse ja eesmärgistatud töö oskuste ning valikute tegemise oskuste arendamisele;
-    eneseväljendusoskuse ja -julguse kujunemisele;
-    põhiliste suhtlemis- ja koostööoskuste omandamisele, sealhulgas üksteist toetavate ja väärtustavate suhete kujunemisele õpilaste vahel;
-    õpiraskuste äratundmisele ning tugisüsteemide ja õpiabi pakkumisele.
2)    Õpetaja olulisim ülesanne on toetada iga õpilase eneseusku ja õpimotivatsiooni. 
3)    Esimeses kooliastmes toimub õppetöö üld- ja aineõppena.
II kooliaste
1)    Teises kooliastmes on õpetuse ja kasvatuse põhitaotluseks vastutustundlike ja iseseisvate õpilaste kujunemine. Õppetöös on oluline äratada ja säilitada õpilaste huvi õppekavaga hõlmatud teadmis- ja tegevusvaldkondade vastu.
Õppetöö käigus keskendutakse:
-    õpimotivatsiooni hoidmisele ja tõstmisele, seostades õpitut praktikaga ning võimaldades õpilastel teha valikuid, langetada otsuseid ja oma otsuste eest vastutada;
-    huvitegevusvõimaluste pakkumisele;
-    õpilaste erivõimete ja huvide äratundmisele ning arendamisele;
-    õpiraskustega õpilastele tugisüsteemide ja õpiabi pakkumisele.
2)    Õpetuses rakendatakse mitmekesiseid tööviise ja ülesandeid, mis võimaldavad murdeikka jõudvatel õpilastel teha iseseisvaid valikuid ja seostada õpitut praktilise eluga ning aitavad toime tulla õpilaste individuaalselt erineva arenguga, nende muutuvate suhete ja tegutsemisega uutes rollides.
III kooliaste
1)    Kolmandas kooliastmes on õppe ja kasvatuse põhitaotlus aidata õpilastel kujuneda vastutustundlikeks ühiskonnaliikmeteks, kes igapäevaelus iseseisvalt toime tulevad ning suudavad oma huvidele ja võimetele vastavat õpiteed valida.
Õppetöö käigus keskendutakse:
-    õpimotivatsiooni hoidmisele;
-    õppesisu ja omandatavate oskuste seostamisele igapäevaeluga ning nende rakendatavuse tutvustamisele tulevases tööelus ja jätkuõpingutes;
-    erinevate õpistrateegiate teadvustatud kasutamisele ning enesekontrollimise oskuse arendamisele;
-    pikemaajaliste õppeülesannete (sealhulgas uurimuslike õppeülesannete) planeerimisele, eesmärkide püstitamisele ja oma tulemuste hindamisele;
-    õpilaste erivõimete ja huvide arendamisele;
-    õpilaste toetamisele nende edasiste õpingute ja kutsevalikute tegemisel.
6.5.    Distantsõppe korraldus eesmärgiga ennetada või tõkestada tuvastatud nakkushaiguse levikut
1.    Kool juhindub distantsõppe läbiviimisel Andmekaitse Inspektsiooni 07. oktoobri 2020. a ringkirjas edastatud ühistest suunistest koolidele.
2.    Kool annab ette distantsõppeks vajalikud nõuded ja küsib tagasiside, kas kodus on vastav tehniline valmisolek olemas või mitte. Kool ei küsi õpilastelt ega vanematelt täpsemaid tehnilisi andmeid või andmeid teenusepakkujate kohta.
3.    Virtuaalsed õppetöö korraldamise keskkonnad
3.1.    Juhul, kui isikuandmeid töödeldakse virtuaalkeskkonnas selgelt kogu kooli õppetöö korraldamiseks, sh ka distantsõppeta, ei küsita selleks eelnevaid nõusolekuid. Samuti ei paku kool alternatiivseid lahendusi või ühe lapsevanema tõttu ei korralda kool ümber oma tavapärast tööd. Sellised keskkonnad, mida kool kasutab kogu kooli õppetöö korraldamiseks on Stuudium ja kooli domeeniga meiliaadressid. 
3.2.    Õppetöö korraldamist võimaldavate keskkondade paroolide haldamine toimub kas õpilase enda või nooremate laste puhul nende vanema poolt ning koolile jääb parooli taastamisel administreeriv roll. Selle korralduseks loob kool konto loomisel ühekordsed ajutised paroolid, mis tuleb õpilasel või vanemal pärast sisse logimist kohe ära muuta.
4.    Virtuaalsed õppetöö abistamise keskkonnad
4.1.    Kõik muud keskkonnad, mis ei ole õppetöö korraldamiseks vältimatud, on nõusolekupõhised. Neid keskkondi pakub kool alternatiivina neile, kes ei soovi õppetööks tavapäraselt kasutatavaid keskkondi kasutada.
4.2.    Otsused, milliseid keskkondi ja rakendusi (äppe) tunni läbiviimisel kasutada, teeb kool, mitte iga õpetaja eraldi. Erandina on need testide loomise keskkonnad, mis ei nõua konto tegemist ja kus ei toimu isikuandmete salvestamist. Muul juhul valib ja vastustab kool, millised virtuaalsed abivahendid on kooli hinnangul turvalised ja tööks vajalikud.
Keskkondade valikul kasutab kool võimalusel sama tooteperekonna teenuseid (sama konto erinevatele teenustele), et ei tekiks liiga palju erinevaid keskkondade haldamisega seotud kohustusi.
4.3.    Pärast eesmärgi täitumist hoolitseb kool, et kõik andmed ja kasutajakontod saaksid kustutatud.
4.4.    Keskkonna valikul lähtub kool vanuselisest piirangust, mille on keskkond seadnud. Eelistatakse Euroopa Liidu tegevuspiirkonnas andmete töötlemist arvestavate keskkondadega, sest probleemide korral on sel juhul tagatud ühtsed õiguskaitsepõhimõtted. 
4.5.    Pärast hinde väljapanemist (s.t. pärast hindamise vaidlustusaega) tagab kool, et õpetaja on kõik saadud failid, videod ja fotod kustutanud. Või kui soovitakse midagi hiljem muul eesmärgil kasutada, peab õpetajal olema selleks eelnev nõusolek. Et kool saaks seda nõuet täita, peavad õpetajad kasutama töövahendiks ainult kooli domeeniga e-posti aadressi.
4.6.    Videote ja fotode edastamisel õpetajale (nt kehalise tunni harjutuste sooritamise hindamiseks) kasutatakse ainult sellist võimalust, kus kasutajad laevad need üles kooli serverisse, kus need pärast teatud aja möödumist automaatselt kustutatakse, ning teavitatakse puudutatud isikud sellest, kaua andmeid säilitatakse.
4.7.    Õpilast tuleb jäädvusta fotol või videol nii, et ta ei oleks üheselt tuvastatav (nt selja tagant, kaugelt distantsilt, hiljem udutades jms). Õpilased võivad kooliga jagada videot ka nii, et see on nähtav vaid õpetajale, ei ole alla laetav ja õpilased saavad selle hiljem ise ära kustutada. Juhul, kui video funktsioon ei ole õpitulemuse saavutatuse hindamiseks vajalik, siis kasutatakse ainult häälsalvestavaid programme.
4.8.    Kool hoolitseb selle eest, et kooli arvutid, serverid jms oleks turvalised. Kooli töötajad ei töötle avalikus pilveruumis näiteks laste, õpetajate või vanemate eriliigilisi isikuandmeid. Isikuandmete Euroopa Liidust väljapool majutatud pilve andmete edastamisel lähtub kool isikuandmete kaitse üldmääruse reeglitest ja nõuetest andmete kolmandasse riiki edastamise kohta. Distantsõppes võib õpetaja kasutada ka Facebooki (sh Instagrammi) gruppe, kus õpetaja ja õpilased saavad omavahel mõtteid ja kogemusi vahetada.
5.    Tundide salvestamine ja ülekanded (distantsõpe ja põimõpe)
5.1.    Tundide voogedastamine põimõppe ja distantsõppe korral toimub avaliku ülesande täitmiseks ning ei vaja eelnevaid nõusolekuid.
5.2.    Distantsõppe korral toimub kogu õppetöö virtuaalselt õppetöö korraldamise eesmärgil.
5.3.    Põimõppe korral peab esinema igal korral reaalne vajadus (nt kokkulepe mõne vanemaga, kelle laps peab olema karantiinis, isolatsioonis jms). Kas üldse ja mis tingimustel kellelegi põimõppe võimalust pakutakse, otsustab õpetaja. Eemalolevatel õpilasel on alati võimalus kokkuleppel õpetajaga kasutada eraldi suhtlust õpetajaga nagu koduõppel, nõu küsimisel, järelevastamisel jms.
5.4.    Põimõppe läbiviimise otsustab õpetaja. Põimõpet on tehniliselt keerukas läbi viia (õpetaja liigub klassis ringi ja pole pidevalt kaamera ees, tema hääl ei kostu mikrofoni, taustamüra segab õpetaja kuulamist), mistõttu sellisel viisil tunnis osalemine ei pruugi anda soovitud eesmärki. Samas võimalus klassiga videosilla kaudu suhelda aitab eemaloleval õpilasel tunda, et ta on osa kollektiivist. Iga konkreetse juhtumi puhul teeb otsuse õpetaja.
5.5.    Põimõppe võimaluse kasutamiseks kasutatakse vaid mittestatsionaarseid kaameraid, kuna statsionaarsete kaamerate paigaldamine klassiruumi ei ole põhjendatud.
5.6.    Õpetaja peab tagama, et ligipääs otseülekandele on vaid selleks ettenähtud isikutel. Kui teenus võimaldab, võib juurdepääsu ülekandekeskkonnale täiendavalt kaitsta salasõnaga. Õpetajal peab veenduma, et ülekannet jälgivad vaid ettenähtud õpilased, sh ei või seda ilma kokkuleppeta jälgida ka lapsevanemad. Seega on põhjendatud õpetaja nõue, et tundi ei või jälgida kõrvalised isikud kodus ning selle võib õpetaja seada tunnis osalemise tingimuseks. Reaalajas õpilastest videopildi jälgimine on meie hinnangul põhjendatud, et õpetaja saaks tundi läbi viia, sh kontrollida õpilase tunnis osalemist. Seega võib õpetaja nõuda, et õpilane peab oma videopilti jagama.
5.7.    Kui eesmärk on tunnis osalemine ja tunni läbiviimine, siis puudub põhjendus järele vaatamiseks ja salvestamiseks. Kui õpilane tunnist puudub, siis ka järele vastamine toimub nii, nagu see toimuks ilma distantsõppeta.
5.8.    Õpetajad kasutavad ainult selliseid virtuaalkeskkondi, mis võimaldavad õpetajal, kui tunni läbiviijal salvestamisfunktsiooni kasutamist kontrollida ja seadistada selliselt, et nt ainult õpetaja saab salvestamise algatada. See annab võimaluse maandada riske, et ei toimuks kontrollimatut õppetunni salvestamist ja hilisemat levitamist ja avaldamist. Kui salvestamine on virtuaalkeskkonnas õpetaja poolt aktiveeritud, tuleb õpetajal sellest õpilasi teavitada, ning tuleb arvestada, et salvestub ka teenuse suhtlusaknas toimuv infovahetus.
5.9.    Klassiruumis toimuva tunni edastamisel suunab õpetaja arvutikaamera nii, et õpilased ei oleks kogu aja näoga otse kaamerasse (nt selja tagant) või näitab vaid õpetajat. Distantsõppe korral tuleb õpilastel hoida enda arvutipilti kodus nii, et peale nende ei oleks taustal muid isikuid ja tuleks kasutada kõrvaklappe.
5.10.    Distantsõppes tunni salvestamine ja salvestite jagamine ei ole ilma eelneva kokkuleppeta lubatud. Sellise õpilaste või vanemate tegevuse eest ei vastuta enam kool.
6.    Koolilõuna pakkumine distantsõppe ajal
6.1.    Õiguskantsleri avaliku selgituse kohaselt on koolilõuna mitterahaline hüvitis, mille pakkumise kohustust kohalikul omavalitsusel ei ole. Sellest lähtuvalt on kool asunud seisukohale, et tegemist on koostöös kohaliku omavalituse ja kooliga pakutava võimalusega (sh on koolil õigus seada teenuse kasutamiseks ka õiglased tingimused).
6.2.    Kui kool koostöös kooli pidajaga otsustab pakkuda koolilõunat koos koju viimise teenusega, siis vanematelt kontaktandmete küsimine on vajalik. Iga vanem saab ise otsustada, kas ta teenust kasutab, seega on tegemist nõusolekupõhise andmete töötlemisega (IKÜM artikkel 6 lõige 1 punkt a).
6.3.    Distantsõppe korral on tagatud tugiteenuste ja teiste teenuste kättesaadavus, sh koolitervishoiuteenus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ette nähtud korras.

7.    Läbivate teemade rakendamine

Läbivad teemad on üld- ja valdkonnapädevuste, õppeainete ja ainevaldkondade lõimingu vahendiks. Läbivad teemad võimaldavad luua ettekujutuse ühiskonna kui terviku arengust ja toetavad õpilaste suutlikkust oma teadmisi erinevates eluvaldkondades rakendada. Läbivaid teemasid arvestatakse koolikeskkonna kujundamisel ja neid lõimitakse üld- ja valdkonnapädevustega, õppeainete ja ainevaldkondadega.
Läbivate teemade õpe realiseerub eelkõige:
-    õpikeskkonna korralduses – kooli vaimse, sotsiaalse ja füüsilise õpikeskkonna kujundamisel arvestatakse läbivate teemade sisu ja eesmärke; 
-    aineõppes – läbivatest teemadest lähtudes tuuakse aineõppesse sobivad teemakäsitlused, näited ja meetodid, viiakse koos läbi aineteüleseid, klassidevahelisi ja ülekoolilisi projekte. Õppeainete roll läbiva teema õppes on lähtuvalt õppeaine taotlustest ja õppesisust erinev, olenevalt sellest, kui tihe on ainevaldkonna seos läbiva teemaga; 
-    kooli projektinädalate või projektipäevade raames – projektinädala või projektipäeva jooksul toimub õpe koolis ühest üldteemast lähtuvalt, mida käsitletakse erinevate õppeainete kaudu, lõimides neid omavahel. Projektinädala eesmärgiks on tervikliku maailmapildi loomine;
-    valikainete valikul valikained toetavad läbivate teemade taotlusi;
-    läbivatest teemadest lähtuvas või õppeaineid lõimivas loovtöös – õpilased võivad läbivast teemast lähtuda selle loovtöö valikul, mida tehakse kas iseseisvalt või rühmatööna; 
-    korraldades võimaluse korral koostöös kooli pidaja, paikkonna asutuste ja ettevõtete, teiste õppe- ja kultuuriasutuste ning kodanikuühendustega klassivälist õppetegevust ja huviringide tegevust ning osaledes maakondlikes ja üle-eestilistes projektides.
Õpetuses ja kasvatuses käsitletavad läbivad teemad on:
1)    Elukestev õpe ja karjääri planeerimine – taotletakse õpilase kujunemist isiksuseks, kes on valmis õppima kogu elu, täitma erinevaid rolle muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas ning kujundama oma elu teadlike otsuste kaudu, sealhulgas tegema mõistlikke kutsevalikuid;
2)    Keskkond ja jätkusuutlik areng – taotletakse õpilase kujunemist sotsiaalselt aktiivseks, vastutustundlikuks ja keskkonnateadlikuks inimeseks, kes hoiab ja kaitseb keskkonda ning väärtustades jätkusuutlikkust, on valmis leidma lahendusi keskkonna- ja inimarengu küsimustele;
3)    Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus – taotletakse õpilase kujunemist aktiivseks ning vastutustundlikuks kogukonna- ja ühiskonnaliikmeks, kes mõistab ühiskonna toimimise põhimõtteid ja mehhanisme ning kodanikualgatuse tähtsust, tunneb end ühiskonnaliikmena ning toetub oma tegevuses riigi kultuurilistele traditsioonidele ja arengusuundadele;
4)    Kultuuriline identiteet – taotletakse õpilase kujunemist kultuuriteadlikuks inimeseks, kes mõistab kultuuri osa inimeste mõtte- ja käitumislaadi kujundajana ning kultuuride muutumist ajaloo vältel, kellel on ettekujutus kultuuride mitmekesisusest ja kultuuriga määratud elupraktikate eripärast ning kes väärtustab omakultuuri ja kultuurilist mitmekesisust ning on kultuuriliselt salliv ja koostööaldis;
5)    Teabekeskkond – taotletakse õpilase kujunemist teabeteadlikuks inimeseks, kes tajub ja teadvustab ümbritsevat teabekeskkonda, suudab seda kriitiliselt analüüsida ning toimida selles oma eesmärkide ja ühiskonnas omaksvõetud kommunikatsioonieetika järgi; 
6)    Tehnoloogia ja innovatsioon – taotletakse õpilase kujunemist uuendusaltiks ja nüüdisaegseid tehnoloogiaid eesmärgipäraselt kasutada oskavaks inimeseks, kes tuleb toime kiiresti muutuvas tehnoloogilises elu-, õpi- ja töökeskkonnas; 
7)    Tervis ja ohutus – taotletakse õpilase kujunemist vaimselt, emotsionaalselt, sotsiaalselt ja füüsiliselt terveks ühiskonnaliikmeks, kes on võimeline järgima tervislikku eluviisi, käituma turvaliselt ning kaasa aitama tervist edendava turvalise keskkonna kujundamisele;
8)    Väärtused ja kõlblus – taotletakse õpilase kujunemist kõlbeliselt arenenud inimeseks, kes tunneb ühiskonnas üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid, järgib neid koolis ja väljaspool kooli, ei jää ükskõikseks, kui neid eiratakse, ning sekkub vajaduse korral.

8.    Lõimingu rakendamine

Õppetegevus ja selle tulemused kujundatakse tervikuks lõimingu kaudu. Lõiming on õpetajate teadlik katse seostada erinevaid teadmisi ja oskusi ning õppemeetodeid omavahel nii, et saavutada õppekava ja õpetuse terviklikkus.
Lõiming toetab õpilaste üld- ja valdkonnapädevuste kujunemist.
1)    Lõimingu saavutamist kavandab kool õppekava arenduse ning ning õppe- ja kasvatustegevuse planeerimise käigus kooli üldtööplaani tasandil ning õpetaja oma töö planeerimisel töökava tasandil. Lõimingu mõte avaldub selles, et ühel või teisel moel seostades eraldiseisvaid õpetatavaid teadmisi ja oskusi, asetades need reaalse elu konteksti ning aidates õpilastel neid mõtestada ning seostada üheks tervikuks.
2)    Õppe lõimimine saavutatakse erinevate ainevaldkondade õppeainete ühisoas järgimisel, õppeainete, koolisiseste projektide ja läbivate teemade ühiste temaatiliste rõhuasetuste, õppeülesannete ning –viiside abil.
3)    Lõimingu saavutamiseks korraldatakse Laeva Põhikoolis õpet ja kujundatakse õpikeskkonda ning õpetajate koostööd viisil, mis võimaldab aineülest käsitlust: täpsustades pädevusi, seades õppe-eesmärke ning määratledes erinevate õppeainete ühiseid probleeme ja mõistestikku.
4)    Õppe lõimingut taotlevad tunnivälised ja ülekoollised projektid kavandatakse koostöös iga õppeaasta alguseks ning need kajastuvad kooli üldtööplaanis. Tulenevalt kooli üldtööplaanist arvestavad õpetajad oma tööd planeerimisel kavandatud projektidega.
5)    Lõimingul on oluline roll õppimise fragmenteerituse vähendamises, eesmärgiga muuta õppimine õpilase jaoks tähenduslikuks. Selle saavutamiseks kasutatakse probleemõpet, mis julgustab õpilasi uurima võimalusi, välja mõtlema alternatiivseid lahendusi, tegema koostööd teiste õpilastega, välja pakkuma ideid ja hüpoteese ning lõpuks välja pakkuma parima lahenduse, mille nad ise leidsid.
6)    Lõiming võimaldab püüelda suunas, kus õpilased areneksid aktiivseteks ennastjuhtivateks õppijateks, kes konstrueerivad oma teadmisi varasematele teadmistele tuginedes ning õppimise käigus omandatud kogemustest ja seostest.
7)    Lõimingu puhul on oluline lõimingutsentri määratlemine. Lõimingutsentrit kasutatakse millegi saavutamiseks ning selle ümber kavandatakse õppetegevus. Lõimingutsentriks võib olla mingi teadmine, oskus või suhtumine või mingi keskne idee. Kooli õppekava kontekstis on sellisteks aineülesteks ideedeks pädevused. Pädevusi käsitletakse kui lõimingutsentreid, mis on aluseks suutlikkuse kujunemisel. Pädevuste kujundamist taotletakse nii õppe- kui ka õppekavavälises tegevuses.
8)    Lõimingutsentriks võivad olla - erinevad õppeviisid (individuaalne, paaris- ja rühmatöö, diskussioon, ajurünnak, probleemõpe, õppekäik, ekskursioon, matk), mis aitavad õpilasel omandada erinevaid töövõtteid ja saada kogemusi; - erinevad õppeülesanded (projekt, referaat, uurimistöö, loovtöö, essee), mis täidavad olulist rolli sisemise lõimingu saavutamisel; Lõiminguks võib olla mistahes probleem, meetod või vahend, millega seostatakse kaks või enam õpikogemust. 
9)    Lõimingutsentri määratlemisel lähtutakse õppekava üldosas ja ainevaldkondade üldosades ning ainekavades esitatud üld-, valdkonna- ja ainepädevustest. Valitud lõimingutsentri käsitlemiseks tuleb leida sobiv lõiminguviis ja sellega seotud tegevused. Tegevused peavad olema õpetaja poolt valitud hariduslikult tähenduslikud ja soodustama iga aine õpitulemuste saavutamist ka siis, kui nad ei sisalda endas lõimingut.
10)    Lõiming väljendub õpetaja töö planeerimisel õppetegevustena. Tegevusteks võivad olla projektide kavandamine ja teostamine, probleemide lahendamine, uurimine, küsimuste esitamine ja neile vastuste leidmine.
11)    Lõimingu õnnestumiseks oluline õpetajate koostöö ning koolis on loodus võimalused õpetajate oma vaheliseks tihedaks koostööks. Lõimingu viisi valikul on õpetaja vaba ning valik sõltub sellest, mida tahetakse lõimimisega saavutada: kas luua seoseid üksikute õpitulemuste vahel, ainevaldkondade sees ja ainevaldkondade vahel või soovitakse lõiminguga saavutada kooliastme pädevusi, üldpädevusi või valdkonnapädevusi.
12)    Õpetajal on kasutada järgmised lõiminguviisid: ainetevahelised seosed, ajaline kooskõla, ainete kombineerimine, teemakeskne lõiming jms.
13)    Valdkonnasisesed ja õppeainete lõimingu võimalused teiste ainevaldkondadega on kirjeldatud riikliku õppekava ja kooli valikainete ainevaldkondade kavades. Õpetaja arvestab nende võimalustega õppetöö planeerimisel ja läbiviimisel.

9.    Kooli õppekava välise õppimise või tegevuse arvestamine koolis õpetatava osana

1)    Õpilase vanema ja direktori või direktori volitatud isikuga kokkuleppel võib kool arvestada kooli õppekavavälist õppimist koolis läbitava õppe osana tingimusel, et see võimaldab õpilasel saavutada kooli või individuaalse õppekavaga määratud õpitulemusi.
2)    Kooli õppekava väliste õpingute või tegevuste arvestamine kooli õppekava osana võimaldab suurendada õpilaste, sealhulgas erivajadustega õpilaste hariduslikku mobiilsust ning avardada võimalusi kooliväliseks õppeks. Mujal õppimine annab paindlikuma võimaluse hariduse omandamiseks ja annab andekamatele õpilastele võimaluse ennast teostada.
3)    Kooli õppekava välise õppimise arvestamisel lähtutakse õpitu sisust ja õpitulemustest.
Koolil on õigus nõuda täiendavaid materjale, kui tõendusmaterjal õpitu sisu või õpitulemuste kohta pole piisav.
4)    Kooli õppekava välise õppe või tegevuse arvestamisel loetakse tulemused samaväärseks õppekava läbimisel saavutatud õpitulemustega. 
5)    Kooli õppekava väliste õpingute või tegevuste arvestamisel kooli õppekava osana võivad võimalikud äraütlemised olla seotud:
-    tähtajalise aegumisega – kui õppimine on toimunud enam kui kolm aastat tagasi;
-    sisulise aegumisega – teatud õpitulemused aeguvad ajas, näiteks seoses infotehnoloogia arenguga;
-    topeltarvestamise vältimisega – mujal (näiteks muusikakoolis) õpitu, mille tõenduseks on antud muusikakooli tunnistus ei ole automaatselt üle kantav muusika õppeaine läbimisena;
-    muu mõjuv põhjus, miks õppekavavälist õppimist ei saa arvestada õppekava osana.
Ei arvestata kooli õppekavaväliseid õpinguid või tegevusi seoses kooli lõpetamisega (koolieksami sooritamisel, õpilasuurimuse või praktilise töö sooritamisel ning loovtöö koostamisel).
6)    Kooli õppekavaväliste õpingute või tegevuste arvestamiseks vaatab kooli juhtkond läbi direktorile laekunud avaldused ja teeb otsuse õpingute arvestamise kohta kooli õppekava osana.
Vajadusel kaastakse arutelule õpetaja(d).

10.    Üldpädevuste kujundamiseks ja õppekeskkonna mitmekesistamiseks kavandatud tegevused

Üldpädevuste kujundamiseks ja õppekeskkonna mitmekesistamiseks on põhikool liitunud Liikuma Kutsuva Kooli, Ettevõtliku Kooli ja KiVa programmiga.
Lisaks toetavad õppekava rakendamist ühistegevused ja osalemine erinevates projektides, mida kirjeldatakse konkreetsemalt kooli üldtööplaanis kooskõlas haridus- ja teadusministri 25.augusti 2010. a määruse nr 52 “Kooli õppe- ja kasvatusalastes kohustuslikes dokumentides esitatavad andmed ning dokumentide täitmise ja pidamise kord“ §-dega 4 ja 5.
1)    Õppekava rakendamist toetavad ühistegevused:
•    Üritused
•    Õppekäigud
•    Ainenädalad ja -päevad, koolisisesed võistlused (olümpiaadid, konkursid, spordivõistlused jne)
•    Õpilastele, õpetajatele ja lastevanematele suunatud koolitused (loengud, jne).
2)    Osalemine projektides. Koolis on õpilase individuaalse arengu tagamiseks loodud õppekava täitmist toetavad huviringid, mis võimaldavad õpilastel arendada nende tugevaid külgi.
3)    Õppekava efektiivseks täitmiseks tehakse koostööd erinevate partneritega – nii koolisiseselt kui ka väljaspool kooli. Koolil on hästi toimiv koostöö õppeprogramme pakkuvate muuseumidega, teadusasutustega, erinevate loodushariduskeskustega, Tartu valla hallatavate asutustega; lisaks teeme koostööd ka teiste väikeste maakoolidega.
4)    Projekt-, õues- ja muuseumiõpe ning ekskursioonid ja õppekäigud.
a.    Projekt-, õues- ja muuseumiõpe ning ekskursioonid ja õppekäigud toimuvad üldjuhul õppepäeval vastavalt kooli päevakavale. Vajadusel võib kooskõlastatult kooli juhtkonnaga ja lapsevanematega kasutada õppekäikudeks ja ekskursioonideks lisaks teisi aegu õppeaasta sees.
b.    Õppeaasta alguses kavandavad aineõpetajad omavahel kooskõlastades oma tööplaanides ülekoolilised projektid.
c.    Õppekäikude, võistlustel osalemise vms ürituste planeerimine toimub õppetöö käigus, lähtudes erinevate ainete lõimingutest ja pädevustest.
d.    Õppekäike korraldatakse klassiti või mitme klassiga ühiselt. Igal õppekäigul on õpieesmärk, mis lähtub ainekavadest ja läbivatest teemadest.

11.    Liikluskasvatus

11.1.    Liikluskasvatuse korraldus koolis
1)    Vastavalt „Liiklusseaduse § 4 lg 1“ on liikluskasvatuse eesmärk kujundada üksteisega arvestavaid liiklejaid, kellel on:
-    ohutu liiklemise harjumused ja kes tajuvad liikluskeskkonda ning hoiduvad käitumast teisi liiklejaid ohustavalt ja liiklust takistavalt;
-    teadmised ja oskused, mis toetavad nende endi ja teiste liiklejate toimetulekut ja ohutust mitmesugustes liiklusolukordades nii jalakäija, sõitja kui ka juhina.
2)    Kooli rolliks on vastavalt „Liiklusseaduse § 4 lg 2“ viia läbi laste liikluskasvatust ja valmistada neid ette ohutuks liiklemiseks.
3)    Kooli poolt läbiviidav liikluskasvatus toimub vastavalt ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 27.10.2011. a määruse nr 136 „Laste liikluskasvatuse kord“.
4)    Liikluskasvatuse teemad planeeritakse õpetajate poolt õppe- ja kasvatustegevust kavandades ja seda viiakse läbi ainetundide raames.
5)    Koolivälised liikluskasvatust toetavad tegevused kavandatakse kooli üldtööplaanis ja nende läbiviimise eest vastutab kooli juhtkond.
6)    Koolis viiakse läbi jalgratturite koolitust juhilubade taotlemise eesmärgil.

11.2.    Liikluskasvatuse eesmärgid ja õpitulemused
1)    Määruses „Laste liikluskasvatuse kord“ on esitatud liikluskasvatuse sisu kooliastmeti:
-    põhikooli I astmes on liikluskasvatuse sisuks jalakäija ja jalgratturi ohutu liiklemise, käitumise ja liikluses toimetuleku õpetamine, lähtudes eelkõige lapse koduümbruse liikluskeskkonnast;
-    põhikooli II ja III astmes on liikluskasvatuse sisuks erinevate liiklusolukordade selgitamine lapse enda ja teiste liiklejate seisukohalt ning linna ja maapiirkonna teedel ohutu liiklemise õpetamine.
2)    Maanteeamet soovitab liikluskasvatuse teemade kaudu kujundada alljärgnevad üldised teadmised ja oskused ohutuks liiklemiseks kooliastmeti.
I kooliastmel on liikluskasvatuse eesmärgiks: 
-    ohutuse väärtustamine ning tähelepanu pööramine ohutusele igapäevases õppe- ja kasvatustegevuses;
-    oskus mõista ja väärtustada iseenda ohutust ning ohutut käitumist; ohuolukordade tekkepõhjuste selgitamine, ohu ennetamine, ohutust tagavate turvavahendite kasutamine, abi kutsumine.
I kooliastme lõpuks õpilane:
-    teab hädaabi numbrit (112), oskab ohust teatada;
-    oskab kirjeldada ohtusid oma kooliteel, põhjendada ning selgitada ohtude vältimist kooliteel;
-    oskab kasutada ohutust tagavaid kaitsevahendeid, sh helkur, turvavöö, jalgratturikiiver, põlve- ning küünarnukikaitsmed, vajadusel ujumisrõngast, päästevesti;
-    oskab käituda ühissõidukeis, neisse siseneda, väljuda ning ohutult sõiduteed ületada;
-    oskab valida jalgrattaga, rulaga, rulluiskudega sõitmiseks ohutut kohta;
-    oskab ohutult liigelda märjal, libedal, lumisel teel;
-    oskab valida tee, sh raudtee ületamiseks kõige ohutumat kohta; peatuda, kuulata, vaadata ning ohutuses veendununa sõidutee ületada;
-    oskab määrata sõidukite liikumise suunda ning hinnata liikumise kiirust;
-    oskab eristada valet/ohtlikku liikluskäitumist õigest/ohutust käitumisest.
II kooliastmel on liikluskasvatuse eesmärgiks:
-    õpetada mõistma ja väärtustama ohutust, iseenda turvalisust ning ohutut käitumist; oskus osaleda diskussioonides ohtu ennetavates tegevuste analüüsimisel ja õigete hoiakute kujunemisel;
-    ohutusalaste teadmiste, oskuste, vilumuste lõimimine (laste õpetamine reaalses keskkonnas, praktilised õppused jne).
II kooliastme lõpuks õpilane:
-    oskab ohust kiiresti ja korrektselt teatada;
-    oskab kasutada ohutust tagavaid kaitsevahendeid, sh helkur, turvavöö, jalgratturi-, mopeedijuhi kiiver, põlve- ning küünarnukikaitsed; oskab käituda ühissõidukeis, neisse siseneda, väljuda ning sõiduteed ületada;
-    oskab hinnata sõidukite liikumissuunda, -kiirust ja kaugust;
-    oskab valida tee sh raudtee ületamiseks kõige ohutumat kohta;
-    oskab hinnata sõiduki liikumiskiirust ja määrata vahemaid;
-    tunneb/teab/mõistab liikluseeskirja nõudeid jalakäijale, juhile (jalgratturile);
-    oskab leida informatsiooni ja lisamaterjali ohutusalaste teemakäsitluste kohta;
-    oskab kaardistada ohtlikud kohad kooliteel, kirjeldab ohtu ja teab, kuidas ohtu vältida.
III kooliastmel on liikluskasvatuse eesmärgiks: 
-    õpetada mõistma ja väärtustama ohutust, iseenda turvalisust ning ohutut käitumist; oskus osaleda diskussioonides ohtu ennetavates tegevuste analüüsimisel ja õigete hoiakute kujunemisel;
-    ohutust tagavatest seadustest tulenevate käitumisharjumuste kujundamine, (teadmiste rakendamine oskuste, vilumusteni) praktilised ohutusalased õppused.
III kooliastme lõpuks õpilane:
-    väärtustab ohutust, arvestab kaasliiklejatega ning on seaduskuulekas;
-    oskab ohust teatada ja hinnata ohuolukorda;
-    oskab vaatluse teel hinnata helkuri peegelduvuse omadusi;
-    teab ja tunneb nõudeid jalgratturile ja mopeedijuhile ning oskab vastavalt nõuetele käituda
-    oskab kaardil tähistada ohtlikud kohad kooliteel ja valida ohutuma teekonna sihtpunkti jõudmiseks;
-    kirjeldab ohutu teekonna valiku põhimõtteid;
-    mõistab liikluseeskirja nõudeid jalakäijale, juhile (jalgratturile, mopeedijuhile);
-    on teadlik ohutusalastest kampaaniatest ning annab hinnangu ajas muutuvate hoiakute kujunemise kohta;
-    oskab leida informatsiooni ja võrrelda Eesti (liiklus)ohutusalast olukorda teiste riikidega.

11.3.    Liikluskasvatuse teemad
Liikluskasvatuse teemad on tuletatud põhikooli riikliku õppekava ja gümnaasiumi riikliku õppekava läbivast teemast ,,Tervis ja ohutus“ ning maanteeameti veebilehel esitatud soovitustest liikluskasvatuse osas ning liiklusseadusest ja selle alusel antud määrusest ,,Laste liikluskasvatuse kord“. Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri määruse nr 136 „Laste liikluskasvatuse kord“ §-i 5 lõigetes 3–5 on sätestatud liikluskasvatuse sisu kooliastmeti: Põhikooli esimeses astmes (1. 3. klass) on liikluskasvatuse sisuks jalakäija ja jalgratturi ohutu liiklemise, käitumise ja liikluses toimetuleku õpetamine, lähtudes eelkõige lapse koduümbruse liikluskeskkonnast.
Põhikooli teises (4.–6. klass) ja kolmandas astmes (7.–9. klass) on liikluskasvatuse sisuks erinevate liiklusolukordade selgitamine lapse enda ja teiste liiklejate seisukohalt ning maapiirkonna teedel ohutu liiklemise õpetamine.

12.    Lõimuva loovtöö korraldamise ja hindamise põhimõtted ning temaatilised rõhuasetused III kooliastmes

Vastavalt Põhikooli riikliku õppekava §-i 15 punktis 8 sätestatud korrale korraldab kool 8. klassis õpilasele õppekava läbivatest teemadest lähtuva või õppeaineid lõimiva loovtöö, mille teema kantakse põhikooli lõputunnistusele.
Loovtööl võib olla erinev vorm: uurimus, projekt, ürituse korraldamine, kunstitöö, näidend, poster, film, PowerPointi esitlus, muusikateos, õpilasnäitus, demonstratsioon vms. Loovtöö teostatakse valdavalt individuaalselt.

12.1.    Loovtöö eesmärk:
-    pakkuda õpilasele võimetekohast ning huvidest lähtuvat eneseteostuse võimalust;
-    toetada õpilase tervikliku maailmapildi ja loomingulise algatusvõime ja loova eneseväljendusoskuse kujunemist ning aidata kaasa uute ideede tekkimisele ja teostamisele õppeainete lõimumise ja loovtöö protsessi kaudu;
-    toetada õpimotivatsiooni, enesereflektsiooni ja kriitilise mõtlemise kujunemist; toetada õpilase kujunemist loovaks ning mitmekülgseks isiksuseks;
-    arendada üldpädevuste kujunemist;   toetada õpilast tema võimete paremal tundmaõppimisel, mis aitaks teha valikuid järgnevateks õpinguteks.

12.2.    Loovtöö korraldamise ja läbiviimise etapid:
-    loovtöö korraldamine;
-    loovtöö teema valimine;
-    õpilaste juhendamine;
-    loovtöö kirjalik vormistamine;
-    loovtöö retsenseerimine;
-    loovtöö esitlemine;
-    loovtöö hindamine.

12.3.    Korraldamine
-    Üldjuhul valivad õpilased 7. klassi II poolaastal sobiva loovtöö teema omal valikul või aineõpetajate poolt esitatud teemade seast ja esitavad 8.klassi alguses juhendajaga koostöös detailsema tegevuste ajakava. Kui teema hõlmab ainetevahelist lõimingut, siis võib tööl olla vajadusel ka mitu juhendajat. Väljaspool kooli töötaval juhendajal peab olema esitatud koolile kirjalik nõusolek konkreetse töö juhendamiseks.
-     Loovtööde juhendajad ja teemad kinnitab kooli direktor 15.septembriks.
-    Loovtöö esitlemine toimub üldjuhul 8. klassis maikuu jooksul.
-    Direktori poolt kinnitatud hindamiskomisjon on kolmeliikmeline. Hindamiskomisjoni tööd juhib esimees, kes on üldjuhul kooli direktor või tema poolt kinnitatud õpetaja.
-    Hariduslike erivajadustega õpilastele võib juhendaja ettepanekul ja direktori otsusega võimaldada erivajadusest tulenevaid eritingimusi loovtöö läbiviimiseks, vormistamiseks, kaitsmiseks ja hindamiseks.

12.4.    Teema valimine
Loovtööde üldisemad teemad pakuvad välja juhendajad, lähtudes õppekava läbivatest teemadest (Põhikooli riikliku õppekava § 14 p 3) või kindla õpiosa õpitulemusest. Õpilane valib oma loovtöö teema õpetajate poolt pakutud teemade hulgast. Õpilane võib valida ka oma teema, kui tal on olemas sobiv juhendaja.

12.5.    Juhendamine 
Juhendaja ja õpilane koostavad ajakava, mis kindlustab loovtöö õigeaegse valmimise. Juhendaja roll:
-    aitab õpilast teema valikul ja tegevusplaani koostamisel;
-    soovitab vajadusel kirjandust ja annab suuniseid info leidmisel;
-    jälgib töö vastavust sisulistele ja vormistamise nõuetele ning jälgib ajakava täitmist;
-    nõustab õpilast esitluse edukaks läbiviimiseks;
-    nõustab õpilast loovtöö esitlemise vormi valikul ja rapordi koostamisel.

12.6.    Kirjalik vormistamine
Loovtöö lõpptulemusena valmib igal õpilasel kokkuvõttev raport, mis koosneb järgmistest osadest:
-    tiitelleht;
-    sisukord;
-    sissejuhatus (0,5-1 lk);
-    põhiosa (vähemalt 3 lk, uurimusliku töö puhul vähemalt 10 lk );
-    kokkuvõte (0,5–1 lk);
-    kasutatud allikad;
-    lisad (vajadusel).

Loovtöö (sh raport) peab valmis olema 31.märtsiks, hinnangu loovtöö esitlemisele lubamise kohta annab juhendaja.

Tiitelleht
Tiitellehel on kirjas:
-    lehe ülaservas teineteise all järjestikustes ridades kooli nimi ja klass;
-    lehe keskel üksteise all järjestikustes ridades autori ees- ja perenimi, töö pealkiri ja töö liik (loovtöö) ning seejärel juhendaja nimi;
-    lehe alaservas töö esitamise koht ja aasta.

Sisukord
-    sisukord kajastab täpselt töö ülesehitust ja peatükkide numeratsiooni;
-    sisukorras ei näidata peatükki “Sisukord”.

Sissejuhatus
-    esitatakse uuritava teema või praktilise töö lühike kirjeldus;
-    loovtöö eesmärk;
-    uurimistöö korral uurimisküsimused või hüpoteesid.

Töö sisulised peatükid
Loovtöö sisuliste peatükkide olemus sõltub loovtöö liigist ja on esitatud alljärgnevas tabelis:

Kokkuvõte
-    meenutatakse lühidalt, mida töö käigus tehti; 
-    esitatakse üldistatult ja kokkuvõtlikult tulemused; 
-    esitatakse üldistatult ja kokkuvõtlikult järeldused ja soovitused.

Kasutatud kirjandus
Esitatakse tähestiku järjekorras kõik töös viidatud kirjandus-, interneti- ja suuliste allikate kirjed.

Lisad
Vajadusel paigutatakse lisadesse täiendavad materjalid, mis ei ole töö sisust täielikuks arusaamiseks otseselt vajalikud (nt mõõtmiste algandmed, illustreerivad fotod jms).

12.7    Loovtöö retsensioon
Loovtöö retsensioon on retsensendi tagasiside loovtööle eesmärgiga tuua välja töö positiivsed ja parandamist vajavad küljed. Retsensiooni pikkus on soovitavalt 1-2 lk ja retsensioon edastatakse õpilasele.
•    Loovtööde retsensendid määrab direktor reeglina töötajate seast, kes antud õppeaastal ise loovtöö juhendajad ei ole.
•    Retsensiooni alguses tuuakse välja töö koostaja nimi, teema ning töö lühikirjeldus.

Retsensiooni põhiosas analüüsib retsensent vabas vormis:
-    teema aktuaalsust ja loovtöö peamisi väärtusi;
-     töö mahtu (st kas töö pikkus on sisuliselt õigustatud, kas töö pikkus vastab kehtestatud mahule)
-    positiivseid ja parandamist vajavaid külgi, tekkinud küsimusi;
-    loovtöö sisulist ja vormistuslikku külge kasutades allpoololevat tabelit:

 Retsensiooni lõpus tuuakse välja eraldi tekkinud küsimused, millele vastab töö autor kaitsmisel.
Retsensiooni lõpus on retsensendi nimi ja kokkuvõttev hinnang tööle (“väga hea”, “hea”, “rahuldav” või “mittearvestatud”).

12.8.    Loovtööde esitlemine
Loovtöö esitlemisele pääseb õpilane, kui ta on teinud ära oma loovtöö ja esitanud määratud ajaks juhendajale ja hindamiskomisjonile oma loovtöö raporti või on teinud ära loovtöö praktilise osa esitlemise (nt ürituse korral) ning esitanud etteantud tähtajaks juhendajale ja hindamiskomisjonile. 
Loovtöö esitlemine
Loovtööd esitleb õpilane suulise ettekandena (5-10 minutit), millele järgneb diskussioon.
•    Lühiettekanne, milles õpilane selgitab töö eesmärki ja põhjendab teema valikut, tutvustab kasutatud meetodeid, esitab kokkuvõtte ja analüüsib oma õpikogemust;
•    Ettekanne tuleb näitlikustada (PowePoint, fotod, film vms);
Loovtöö esitlemise ebaõnnestumise korral antakse õpilasele võimalus oma töö täiendamiseks ja määratakse uus esitlemise aeg.

12.9.    Loovtöö hindamine
Loovtööde hindamisel rakendatakse järgmisi põhimõtteid:
-    Juhendaja annab hinnangu planeerimise ja teostamise protsessile (max 50% hinnangute mahust);
-    Uurimistööde aluste aine õpetaja annab hinnangu kirjaliku osa vormistamisele (max 20% hinnangute mahust);
-    Hindamiskomisjon annab hinnangu loovtöö teostusele, sisulisele osale ja esitlemisele (max 30% hinnangute mahust);
-    Loovtööde hindamisel kasutatakse hindamismudeleid.
Loovtöö on sooritatud:
“Väga heal tasemel” – hinne „5“ (90–100 punkti)
“Heal tasemel” – hinne „4“ (75–89 punkti)
“Rahuldaval tasemel” – hinne „3“ (50–74 punkti).

Kui mõni loovtöö osa puudub või sellele pole võimalik miinimumtasemel hinnangut anda, loetakse loovtöö mittesooritatuks ja hinnatakse hindega “2”.
Õpilane saab täiendaval õppetööl võimaluse loovtööd täiendada ja uuesti esitada. Kui loovtöö sooritamine jääb järgmisesse õppeaastasse, tuleb õpilasel sooritada loovtöö uuel teemal.
Sooritatud loovtöö teema kantakse õpilase põhikooli lõputunnistusele.

13.    Õpilaste arengu ja õppimise toetamise ja hindamise korraldus

13.1.    Hindamise eesmärk ja põhimõtted
Õpitulemuste hindamise eesmärk on:
-    toetada õpilase arengut ja anda tagasisidet õpilase õppeedukusest;
-    suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, toetada edasise haridustee valikut;
-    innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima; 
-    arendada õpilase õpioskusi ja eneserefleksiooni (vigade avastamine, parandamine, vältimine);
-    suurendada õpilase vastutust õpitulemuste eest (ta teab, mida, millal ja milliste kriteeriumite alusel hinnatakse);
-    suunata õpetaja eesmärgipärast tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel;
-    anda alus õpilase järgmisse klassi üleviimiseks ning kooli lõpetamise otsuse tegemiseks.
Õpilase käitumise ja hoolsuse hindamise eesmärk on:
-    suunata õpilast järgima üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täitma Laeva Põhikooli kodukorra eeskirju;
-    motiveerida õpilast hoolikalt täitma õppeülesandeid.
Õpilase teadmiste ja oskuste hindamisel lähtutakse põhimõttest, et hindamine on:
•    planeeritud ja süsteemne;
•    objektiivne ja usaldusväärne;
•    mitmekülgne – hinnatakse mitte ainult mälu, faktiteadmisi ja reprodutseerimisvõimet, vaid ka oskust teadmisi rakendada, süstematiseerida, võrrelda, üldistada ning järeldusi teha.
13.2.    Hindamise alused ja hindamisviiside valiku põhimõtted
13.2.1.    Laeva Põhikoolis rakendatakse õppimist toetavat hindamist, st hinnatakse õpilase arengut, teadmiste ja oskuste taset ning õpitavast arusaamist. Õpilase ainealaseid teadmisi ja oskusi võrreldakse õpilase õppe aluseks olevas ainekavas või individuaalses õppekavas toodud oodatavate õpitulemustega ja õpilase õppele püstitatud eesmärkidega. Ainealaseid teadmisi ja oskusi hinnatakse nii õppeprotsessi käigus kui ka õppeteema lõppedes.
13.2.2.    Õppeteema lõppedes õpilase ainealaste teadmiste ja oskuste hindamisel kasutatavaid õpiülesandeid nimetatakse arvestuslikeks õpiülesanneteks (nende hulka võivad kuuluda hindelised tööd ja suulised ülesanded jm). Stuudiumi e-päevikus on vastavad hinded tähistatud arvestuslike hinnetena.
Hindamismeetoditeks on suuline vastamine, vestlus, kirjutis, uurimus, laboratoorne töö, referaat, praktiline töö, esitlus, väitlus, diskussioon, projekt, õpimapp, vaatlus- või treeningpäevik, tunnikontroll, kontrolltöö, eksam jne. Hindamismeetodite valik toetab oskuste harjutamist ja võimalust oma teadmisi erinevates kontekstides ja keskkondades kontrollida. Hindamismeetod valitakse õpetajate koostöös nii, et õppeaasta jooksul tagatakse kõigi õpioskuste ja pädevuste arengu jälgimine.
13.2.3.    Õpilase koolist lahkumisel teisendatakse õppeaasta kokkuvõttev või käimasoleva trimestri jooksul saadud sõnaline tagasiside aineõpetaja hinnangul viiepalli süsteemi.
13.2.4.    Käitumise     ja hoolsuse     hindamisel lähtutakse üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormidest ning kooli kodukorra nõuetest.
13.3.    Hindamise korraldus
13.3.1    Põhikoolis kasutatakse hindamisel suulist ja kirjalikku sõnalist tagasisidet ning viie palli süsteemi.
13.3.2.    1. ja 2. klassis, 3. klassi inglise keeles ning 3. klassi informaatikas kasutatakse ainult sõnalist tagasisidestamist. Kirjaliku sõnalise tagasiside esitab aineõpetaja Stuudiumi e-päevikus vähemalt iga trimestri lõpus.
13.3.3.    Õpilase teadmiste ja oskuste tagasisidestamise ja hindamise aluseks olevad õpiväljundid on kirjas aineõpetaja töökavas.
13.3.4.    Õpilase teadmisi ja oskusi hindab vastava õppeaine õpetaja õpilase suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust riiklikus õppekavas esitatud nõuetele.
13.3.5.    Oskusainetes, mis eeldavad erivõimetel põhinevaid oskusi (muusika, kunst, kehaline kasvatus, tööõpetus, inimeseõpetus, ühiskonnaõpetus) arvestatakse õpitulemuste hindamisel riiklikus õppekavas sätestatud tulemuste kõrval ka õpilase individuaalseid erivõimeid. Antud õppeainetes ei eelistata hindamisel andekust, vaid õpilaste püüdlikkust, osalemist õppeprotsessis, suhtumist õppeainesse ja teoreetilisi teadmisi.
13.3.6.    Tervisest tingitud erivajadustega õpilaste hindamisel arvestatakse nende osavõttu kehalise kasvatuse tundidest ja raviarsti määratud harjutuste sooritamist. Hinnatakse õpilase teadmisi spordist, liikumisest, kehaliste harjutuste sooritamisest ning õpetaja antud eriülesannete täitmist (referaatide koostamine, osalemine spordikohtunikutöös jne). Vastav märge lisatakse õpilase klassitunnistusele.
13.3.7.    Kehalisest kasvatusest ajutiselt vabastatud õpilasele annab õpetaja olenevalt olukorrast eraldi ülesande, milleks võib olla ka kirjalik töö, mille eest on võimalik õpilast hinnata.
13.3.8.    Kui õpilasele on kehalises kasvatuses või mõnes muus oskusaines meditsiiniliste näidustuste tõttu esitatud erinõudeid, hinnatakse õpilase teoreetilisi teadmisi antud aines ja neile koostatakse individuaalne õppekava.
13.3.9.    Õppeperioodi algul teeb õpetaja õpilastele teatavaks õppeaines oodatavad õpitulemused, nõutavad teadmised ja oskused, planeeritud olulised õpiülesanded, nende hindamise aja ja vormi ning kokkuvõtvate hinnete kujunemise alused.
13.3.10.    Oodatavate trimestri õpitulemuste saavutatust kontrollivate oluliste õppeülesannete (kontrolltöö, ulatuslik töö) aeg kavandatakse kooskõlastatult teiste õppeainete õpetajatega.
Kontrolltööd registreeritakse Stuudiumi e-päeviku kontrolltööde graafikus vähemalt viis õppepäeva enne kontrolltöö toimumist.
13.3.11.    Ühes õppepäevas võib olla üks kontrolltöö ning ühes õppenädalas võib läbi viia kuni kolm kontrolltööd. Kontrolltöö on ulatuslik materjal, mis hõlmab mitme tunni, peatüki või aineosa kontrolli.
13.3.12.    Tunnikontrolle võib teha igas tunnis. Tunnikontroll kontrollib paari eelneva tunni teadmisi.
13.3.13.    Ulatuslikke hindelisi töid ei koondata võimalusel õppenädala või trimestri lõppu.
13.3.14.    Hindeliste tööde tulemustest teavitatakse õpilasi hiljemalt kümne õppepäeva jooksul pärast töö sooritamist, kui õpetaja pole teada andnud teisiti.
13.3.15.    Praktiliste tööde hindamisel arvestatakse tulemuse vastavust püstitatud eesmärgile, töövõtete ja –vahendite kasutamisoskust ning lahendusvariantide originaalsust.
13.3.16.    Õpetaja ja õpilase vahelisel kokkuleppel võrdsustatakse osavõtmine maakondlikest ja vabariiklikest olümpiaadidest, konverentsidest või konkurssidest ühe hindega.
13.3.17.    1. klassi õpilased teevad õppeaasta lõpus kokkuvõtva kontrolltöö eesti keeles ja matemaatikas. Kool võib tasemetöid läbi viia ka teistes klassides.
13.3.18.    Õpilast, kellele on koostatud individuaalne õppekava, hinnatakse vastavalt selles õppekavas sätestatud erisustele ning õpitulemuste hindamisel kasutatavale punktiarvestusele. Vajadusel tehakse sellekohane märge õpilase tööle.
13.3.19.    Põhikooli õpilaste osas, kes saavad regulaarset logopeedilist abi või kellega õpetaja töötab individuaalselt spetsialisti nõuannete järgi, rakendatakse diferentseeritud hindamist aineõpetaja soovitusel, lapsevanema nõusolekul ja õppenõukogu otsusel. Õpilase kirjalikele töödele tehakse märge "Hinnatud diferentseeritult". Klassi- või lõputunnistusele seda märget ei tehta.
13.3.20.    Loovainetes ja kehalises kasvatuses on juhul, kui õpilane osaleb regulaarselt huvikoolide või spordiklubide tegevuses mahus, mis ületab õppekavas kehtestatud vastavate õppetundide mahtu, direktoril õigus õpilane lapsevanema ja/või huvikooli või spordiklubi avalduse alusel vastavates õppeainetes õppetööst vabastada.
13.3.21.    Õpilane sooritab 8. klassis loovtöö, vastavalt peatükis 12 “Lõimuva loovtöö korraldamise ja hindamise põhimõtted ning temaatilised rõhuasetused III kooliastmes” sätestatule.
13.3.22.    Kool osaleb riiklikes tasemetöödes. Tasemetöid ei hinnata.
13.4.    Kasutatav hinnangute ja hinnete süsteem
13.4.1.    Sõnaline tagasiside
Õpetaja annab suulist ja kirjalikku tagasisidet õpilase õpitulemustele. Õpilase ainealaseid teadmisi ja oskusi võrreldakse õpilase õppe aluseks olevas ainekavas või individuaalses õppekavas toodud oodatavate õpitulemustega ja õpilase õppele püstitatud eesmärkidega.
Tagasiside kirjeldab õigel ajal ja võimalikult täpselt õpilase tugevaid külgi ja vajakajäämisi ning sisaldab ettepanekuid edaspidisteks tegevusteks, mis toetavad õpilase arengut.
Õpilasele, kellel on jäänud vajalik töö sooritamata või õpitulemus saavutamata, tehakse Stuudiumis vastav märge. Tegemata töö tuleb sooritada või õpitulemus saavutada vastava aine õpetajaga kokku lepitud viisil ja ajal.
13.4.2.    Hindamine viie palli süsteemis:
Hinde «5» («väga hea») saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on täiel määral õppekava nõuetele vastav (90–100% maksimaalsest punktide arvust), mõtestatud ja loogiline ning rajaneb iseseisvale ja loovale teadmiste rakendamisele.
Hinde «4» («hea») saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi (75–89% maksimaalsest punktide arvust) või jääb õpilasel ülesande täitmisel puudu iseseisvusest.
Hinde «3» («rahuldav») saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid esineb puudusi ja vigu (50–74% maksimaalsest punktide arvust).
Hinde «2» («puudulik») saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on osaliselt õppekava nõuetele vastav, esineb olulisi puudusi ja vigu (20–49% maksimaalsest punktide arvust).
Hinde «1» («nõrk») saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus ei vasta õppekava nõuetele (0–19%).
Hinnatavate kirjalike tööde koostamisel ja hindamisel viie palli süsteemis lähtutakse põhimõttest, et kui võetakse aluseks punktisüsteem ja õpetaja ei ole teatanud teisest süsteemist, siis töö koostatakse nii:
hinne „5” – 90–100%,
hinne „4” – 75–89%,
hinne „3” – 50–74%
,hinne „2” – 20–49%,
hinne „1” – 0–19%.
Kui õpilane puudub hindelise töö sooritamise ajal põhjuseta või hindamisel tuvastatakse õpilase poolt töö ajal kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine, võib vastavat suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd või selle tulemust hinnata hindega „nõrk“.
Õpilasele, kellel on jäänud vajalik töö põhjendatud puudumise tõttu sooritamata, tehakse Stuudiumis vastav märge. Tegemata töö tuleb sooritada vastava aine õpetajaga kokku lepitud viisil ja ajal.
Kui kirjalikku või praktilist tööd, suulist vastust (esitust), praktilist tegevust või selle tulemust on hinnatud hindega „puudulik“, „nõrk“ või on hinne jäänud panemata, antakse õpilasele võimalus järelevastamiseks või järeltöö sooritamiseks.
Järelvastamine või järeltöö sooritamine toimub vastava aine õpetajaga kokku lepitud viisil ja ajal.
Kui õpilane ei tule õpetajaga kokku lepitud ajal ilma mõjuva põhjuseta olulist õpiülesannet järele vastama, võib vastavat suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tegevust või selle tulemust hinnata hindega “nõrk”.
Kui õpilane on olnud haige pikema perioodi, on tal õigus saada pikendust tööde sooritamiseks. Aineõpetaja määrab tööde lõpliku tähtaja, mis fikseeritakse e-päevikus.
13.4.3.    Käitumise ja hoolsuse hindamine
Lapsevanemal on õigus saada teavet õpilase käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtete ja korra kohta ning saada teada oma lapse hinnanguid käitumise ja hoolsuse kohta.
13.4.3.1.    Käitumist ja hoolsust hinnatakse õppeperioodi jooksul sõnaliste suuliste ja kirjalike hinnangutega. Trimestri ja aasta kokkuvõttev hinne esitatakse 1. ja 2. klassis sõnalise tagasisidena ning 3.-9. klassis hindega „eeskujulik“, „hea“, „rahuldav“ ja „mitterahuldav“.
13.4.3.2.    Käitumise hindamise aluseks on kooli kodukorra täitmine, koostöö ja iseseisva töö oskus ning üldtunnustatud käitumise ja kõlblusnormide järgimine, sh üldine korrektsus (nt välimus: riietus,); käitumiskultuur (sh verbaalne viisakus); suhtlemiskultuur (sh õpilaste omavaheline suhtlemine); koolikohustuse täitmine; hilinemine (nii õppeülesannete kui ka muude ülesannete täitmine); ebaausus (valetamine, võltsimine, vargus); käitumine tunnis,
kaasatöötamine;     käitumine     väljaspool     tunde     (kooli     territooriumil,     kooliüritusel, kooliekskursioonil jms); kooli vara hoidmine, korrastamine.
13.4.3.3.    Käitumishinde väljapanekul arvestatakse kaasõpilaste, aineõpetajate ja klassijuhataja arvamust ja hinnangut.
13.4.3.4.    Käitumise hindamisel hindega lähtutakse järgmistest kriteeriumitest:
käitumishindega „eeskujulik“ hinnatakse õpilast, kellele üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine on harjumuspärane igas olukorras, kes täidab kooli kodukorra nõudeid eeskujulikult ja järjepidevalt ning kellel ei esine põhjuseta puudumisi;
käitumishindega „hea“ hinnatakse õpilast, kes järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täidab kooli kodukorra nõudeid, kuid kellel on üksikuid kodukorrast mittekinnipidamisi ja/või põhjuseta puudumisi;
käitumishindega „rahuldav“ hinnatakse õpilast, kes üldiselt järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täidab kooli kodukorra nõudeid, kuid kellel on esinenud eksimusi ja/või põhjuseta puudumisi, mistõttu vajab korduvaid pedagoogide ja lastevanemate tähelepanu ja suunamist;
käitumishindega „mitterahuldav” hinnatakse õpilast, kes ei täida kooli kodukorra nõudeid, ei allu õpetajate nõudmistele ega järgi üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme.
Õpilase käitumise võib hinnata „mitterahuldavaks“ ka üksiku õigusvastase teo või ebakõlbelise käitumise eest, samuti korduva koolikohustuse mittetäitmise eest.
„Mitterahuldav” käitumishinne pannakse juhul, kui õpilane on hinnatava perioodi jooksul saanud vähemalt ühe direktori käskkirjaga avaldatud noomituse.
13.4.3.5.    Hoolsuse hindamise aluseks on õpilase suhtumine õpiülesannetesse: kohuse- ja vastutustundlikkus, töökus, püüdlikkus ja järjekindlus õppeülesannete täitmisel. Hoolsuse hinne ei ole sõltuvuses trimestri kokkuvõtvatest hindest. Hoolsuse hinnet mõjutavad püüdlikkus tunnis töötamisel; võimetele vastav õppimine; koduste tööde tegemine; õppevahendite olemasolu ja korrashoid; töökeskkonna korrashoid; kokkulepetest kinnipidamine.
13.4.3.6.    Hoolsuse hindamisel hindega lähtutakse järgmistest kriteeriumitest: 
hoolsuse hindega „eeskujulik“ („väga hea“) hinnatakse õpilast, kes suhtub õpiülesannetesse alati kohusetundlikult, õpib kõiki õppeaineid võimetekohaselt, on õpiülesannete täitmisel töökas, järjekindel, püüdlik, hoolas ja iseseisev, ilmutab omaalgatust ja viib alustatud töö lõpuni;
hoolsuse hindega „hea“ hinnatakse õpilast, kes suhtub õpiülesannetesse kohusetundlikult, on iseseisev, töökas ja hoolikas, õpib võimetekohaselt või kasutab vajadusel õppetöös võimetekohase tulemuse saavutamiseks õpetajate abi, täidab üldjuhul kodused õppeülesanded ja esitab tööd hindamiseks õigeaegselt, kelle panust kaaslased meeskonnatöös hindavad; hoolsuse hindega „rahuldav“ („suudad paremini“) hinnatakse õpilast, kes üldiselt täidab oma õpiülesandeid, kuid ei ole piisavalt töökas ja järjekindel ega õpi kõiki aineid oma tegelike võimete ja arengutaseme kohaselt;
hoolsuse hindega „mitterahuldav“ („ei saa rahul olla“) hinnatakse õpilast, kes ei õpi võimetekohaselt, suhtub õpiülesannetesse lohakalt ja vastutustundetult, jätab sageli täitmata oma kodused õpiülesanded või kasutab nende tegemiseks lubamatuid vahendeid, jätab mahukates õpiülesannetes meeskonnatöösse oma panuse andmata, ei täida tundides õpetajate nõudmisi, ei esita töid õigeaegselt, ei osale õppetöös edasijõudmiseks ainealastes konsultatsioonides. Puuduliku trimestri hinde korral hinnatakse hoolsus „mitterahuldavaks“.
Mitterahuldava hoolsuse või käitumishinde üle trimestrihindena otsustab klassijuhataja, kuulates ära vajadusel ka aineõpetajate arvamuse. Mitterahuldava hoolsuse või käitumishinde panemise aastahindena otsustab õppenõukogu.
13.4.3.7.    Käitumise ja hoolsuse hinded kantakse Stuudiumi e-päevikusse iga trimestri lõpus.
13.4.3.8.    Õpilane viiakse üle järgmisse klassi olenemata käitumise ja hoolsuse aastahindest.
13.4.3.9.    Õpilasel ja tema vanemal on õigus saada teavet hindamise korralduse ning saadud hinnete ja hinnangute kohta.
13.4.3.10.    Kooli hindamisjuhendit (õpitulemuste hindamise põhimõtteid, korda, aega ja vormi) tutvustab õpilastele klassi- või aineõpetaja iga õppeaasta alguses. Kooli kodukorda, käitumise- ja hoolsuse hindamise põhimõtteid ja korda tutvustab õpilastele klassijuhataja õppeaasta alguses. 
13.4.3.11.    Kooli hindamisjuhendit tutvustab lapsevanematele klassijuhataja õppeaasta esimesel klassi vanemate koosolekul, soovi korral ka individuaalselt.
13.4.3.12.    Õpilasel ja tema vanemal on õigus saada teavet õpilase hinnete ning teadmistele ja oskustele antud hinnangute kohta õpilaspäeviku, Stuudiumi e-päeviku kaudu, klassijuhatajalt ning klassi- või aineõpetajalt. 13.4.3.13.    Kokkuvõtvad hinded ja hinnangud tehakse lapsevanemale teatavaks. Õppeaasta lõpul antakse paberkandjal klassitunnistus I-IX klassi õpilasele.
13.4.4.    Kokkuvõttev hindamine
Kokkuvõtva hindamise all mõistetakse kirjalikku sõnalist tagasisidet ja eristavat hindamist.
a)    Kirjalik sõnaline tagasiside on kokkuvõtva hindamise viis, mille puhul õpetaja kirjeldab kirjalikult, millisel määral on õpilane saavutanud õppe aluseks olevas ainekavas või individuaalses õppekavas toodud oodatavad õpitulemused ja õpilase õppele püstitatud eesmärgid ning annab soovitusi, mida tuleb edasiseks arenguks teha. Kokkuvõtval hindamisel kasutatakse kirjalikku sõnalist tagasisidet 1. ja 2. klassis, 3. klassi inglise keeles ning 3. klassi informaatikas.
Kokkuvõttev sõnaline tagasiside esitatakse trimestri lõpus antud trimestri lõpuks saavutatud õpitulemuste alusel.
b)    Eristav hindamine on kokkuvõtva hindamise viis, mille puhul määratakse õpitulemuste saavutatuse tase numbrilise hindena viie palli süsteemis, millele võib lisanduda sõnaline tagasiside õpilase arengu, motivatsiooni, suhtlemis- ja koostööoskuste kohta. Sõnaline tagasiside lähtub seatud eesmärkidest ja hindamiskriteeriumitest.
Hindamise skaalas on kolm positiivset hinnet: „5“ ehk „väga hea“, „4“ ehk „hea“ ja „3“ ehk „rahuldav“ ja kaks negatiivset: „2“ ehk „puudulik“ ja „1“ ehk „nõrk“.
-    Kokkuvõttev trimestrihinne pannakse välja trimestri lõpus antud trimestri jooksul saadud hinnete alusel. Kokkuvõttev hinne ei ole hinnete aritmeetiline keskmine. 
-    Enne trimestri kokkuvõtva hinde väljapanemist on õpilasel võimalus üks trimestri jooksul sooritatud töö järele vastata „rahuldava“ või „hea“ trimestrihinde tõstmiseks (juhul, kui hinne on kahe hinde vahel). Järeltöö puhul jääb kehtima viimase soorituse hinne.
-    Õppeaines, mida õpitakse ühe nädalatunniga, võib välja panna ka ainult aastahinde.
-    Kui õpilane jäetakse täiendavale õppetööle, pannakse õppeaine aastahinne välja pärast täiendava õppetöö lõppu arvestades täiendava õppetöö tulemusi.
-    Õpilasele, kelle trimestrihinne on „puudulik“, „nõrk“ või on antud samaväärne sõnaline hinnang või on hinne jäetud välja panemata (nt haiguse tõttu), koostatakse selles õppeaines järgmiseks trimestriks individuaalne õppekava ja/või määratakse muu tugisüsteem (logopeedi abi, õpiabi, õpetaja konsultatsioonid, sotsiaalpedagoogiline nõustamine jm) vastavalt kooli õppekavas sätestatule, et aidata omandada nõutavad teadmised ja oskused. Vastava meetme rakendamise otsustab õppenõukogu iga õpilase jaoks individuaalselt ja sellest teavitab õpilast ja lapsevanemat klassijuhataja. Tugisüsteemi rakendamise eesmärgiks on üldjuhul järjestikulise mitterahuldava trimestrihinde saamise vältimine ning õpilase toetamine uue materjali omandamisel.
-    Tugiõppe vajaduse soovitab aineõpetaja, kaasab teisi tugispetsialiste ning teavitab sellest lapsevanemat. Õpiabi õpilase kohta peetakse individuaalsuse kaarti. Individuaalne õppekava esitatakse aineõpetaja poolt kinnitamiseks direktorile.
-    Mõjuval põhjusel (nt õpilase pikaajalise põhjusega puudumise korral) võib aineõpetaja ettepanekul ja õppenõukogu otsusega jätta trimestri hinde 10-ks õppepäevaks välja panemata.
-    Välja panemata jäetud trimestrihinnet on võimalik järele vastata kokkuleppel vastava aine õpetajaga 10 õppepäeva jooksul. Järele vastatud trimestrihinne kantakse Stuudiumi e-päevikusse.
13.5.    Konsultatsioonide läbiviimine
13.5.1.    Igal õpilasel on õigus saada ainealast konsultatsiooni.
13.5.2.    Konsultatsiooniaeg on määratud õpetaja poolt ja see avalikustatakse kooli veebilehel. 
Kui õpilane vajab olulise õpiülesande täitmiseks lisajuhendamist, võimaldab õpetaja seda oma konsultatsiooni ajal.
13.5.3.    Õpilasel, kellel on trimestri kokkuvõttev hinne „puudulik” või on antud samaväärne sõnaline tagasiside, on õpetaja ettepanekul järgmisel perioodil konsultatsioonides viibimine kohustuslik.
13.5.4.    Õpilase osalemise kohta kohustuslikes konsultatsioonides peetakse arvestust Stuudiumi päevikus.
13.6.    Hinde ja hinnangu vaidlustamine
13.6.1.    Õpilasel või tema seaduslikul esindajal on õigus hindeid ja sõnalisi hinnanguid vaidlustada kümne päeva jooksul pärast hinde või hinnangu teadasaamist, esitades kooli direktorile kirjalikult vastava taotluse koos põhjendusega.
13.6.2.    Õpilase hindamisel koolis tekkinud eriarvamusi ja vaidlusküsimusi lahendavad õpilase või vanema nõudmisel õpetaja ja kooli direktor (õppealajuhataja).
13.6.3.    Hinde pannud õpetaja on kohustatud selgitama hindamise põhimõtteid, korda ja kriteeriume ning põhjendama hinde õigsust ja nõuetele vastavust.
13.6.4.    Kooli direktor teeb otsuse ja teavitab sellest taotluse esitajat kirjalikult viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmise päevast arvates. Vaidlusküsimuse vaatab läbi õppenõukogu.

14.    Õpilaste järgmisse klassi üleviimine, täiendavale õppetööle ja klassikursust kordama jätmine

14.1.    Õpilase järgmisse klassi üleviimise, täiendavale õppetööle või klassikursust kordama jätmise otsustab kooli õppenõukogu kokkuvõtvate aastahinnete alusel enne õppeperioodi lõppu.
14.2.    Õpilane, keda ei ole jäetud täiendavale õppetööle, viiakse üle järgmisesse klassi õppeperioodi lõpul.
14.3.    Õppeperioodi jooksul omandamata jäänud õppekava nõutavate teadmiste ja oskuste omandamise toetamiseks jäetakse õpilane 5-10 õppepäevaks täiendavale õppetööle, mis viiakse läbi pärast õppeperioodi lõppu. Õppepäeva pikkus täiendaval õppetööl on kuni 5 õppetundi.
Igale õpilasele koostatakse individuaalne tunniplaan. Täiendav õppetöö lõpetatakse hiljemalt 30. augustiks.
14.4.    Õpilane jäetakse täiendavale õppetööle õppeaines, mille aastahinne tuleks hinnata õppeperioodi lõpuks hindega „puudulik“ , „nõrk“ või millele on antud samaväärne sõnaline tagasiside.
14.5.    Täiendavale õppetööle jäetud õpilane täidab õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid, mis toetavad nõutavate teadmiste ja oskuste omandamist õppeaines. Täiendavast õppetööst (aeg, õpiülesanded) teavitab aineõpetaja lapsevanemat kirjalikult.
Täiendava õppetöö tulemusi kontrollitakse ja hinnatakse ning fikseeritakse e- päevikus.
14.6.    Kui õpilane jäetakse täiendavale õppetööle, pannakse õppeaine aastahinne välja pärast täiendava õppetöö lõppu, arvestades täiendava õppetöö tulemusi.
14.7.    Õpilase üleviimine järgmisse klassi pärast täiendava õppetöö sooritamist vähemalt „rahuldavale” või klassikursust kordama jätmine otsustatakse hiljemalt 30. augustiks.
14.8.    Tähtaegu ei kohaldata õpilase puhul, kellele on koostatud individuaalne õppekava, kus on ette nähtud erisused järgmisse klassi üleviimise ajas.
14.9.    Kui õpilase teadmisi ja oskusi on hinnatud pärast täiendava õppetöö lõppu aastahindega ”puudulik” või ”nõrk” kolmes või enamas õppeaines ning tugisüsteemide ja individuaalse õppekava rakendamine ei ole tulemuslik, on õppenõukogul õigus teha ettepanek jätta õpilane klassikursust kordama. Õppenõukogu kaasab otsuse tegemisel õpilase vanema või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse. Õppenõukogu otsuses peavad olema välja toodud kaalutlused, millest tulenevalt on leitud, et õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks on otstarbekas jätta õpilane klassikursust kordama.
14.10.    Õppenõukogul on õigus teha ettepanek jätta õpilane põhjendatud otsusega klassikursust kordama ilma täiendava õppetöö määramiseta, kui õpilasel on põhjendamata puudumiste tõttu kolmes või enamas õppeaines aastahindeks „puudulik“, „nõrk“ või samaväärne negatiivne sõnaline hinnang. Õppenõukogu kaasab otsust tehes õpilase, õpilase vanema või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse.
14.11.    Koolil on õigus jätta õpilane klassikursust kordama ilma täiendava õppetöö määramiseta, kui on põhjendamata puudumised koolist rohkem kui 20% õppetundidest, kellel on kolmes või enamas aines põhjendamata puudumiste tõttu „puudulik“, „nõrk“ või negatiivne hinnang. (Alus: Põhikooli riiklik õppekava; § 22, lg 8).
14.12.    Individuaalse õppekava järgi õppiv põhikooli õpilane viiakse üle järgmisesse klassi vastavalt tema õppeplaanile.

15.    Põhikooli lõpetamine

1.    Põhikooli lõpetamise tingimused on sätestatud põhikooli riikliku õppekava §-is 23.
2.    Põhikooli lõpetamise tingimused täitnud õpilasele väljastab kool õppenõukogu otsusel põhikooli lõputunnistuse. Põhikooli lõputunnistuste andmed kantakse hariduse infosüsteemi haridust tõendavate dokumentide alamregistrisse.

16.    Pädevus seoses õpilaste hindamise ja järgmisse klassi üle viimisega

16.1.    Aineõpetaja:
-    hindab või annab hinnangu õpilase ainealastele teadmistele ja oskustele,
-    annab hinnangu õpilase käitumisele ja hoolsusele,
-    teeb ettepaneku õpilasele rakendatavate tugisüsteemide kohta.
16.2.    Klassijuhataja:
-    hindab õpilase käitumist ja hoolsust, arvestades aineõpetajate hinnanguid;
-    teavitab lapsevanemaid õpilase edukusest.
16.3    Õppenõukogu:
-    otsustab õpilase järgmisse klassi üleviimise, täiendavale õppetööle või klassikursust kordama jätmise;
-    otsustab, millises klassis jätkab õpinguid välisriigist tulnud õpilane;
-    otsustab õpilasele individuaalse õppekava rakendamise, mis algatatakse kooli poolt.

17.    Stuudium

17.1.    Õpilasi ja vanemaid teavitatakse hinnetest ja hinnangutest üldjuhul Stuudiumi kaudu, õppeaasta lõpus klassitunnistuse kaudu.
17.2.    Õpetajad kannavad kodused ülesanded Stuudiumi eelneval õppepäeval, hiljemalt kell 17.00.
17.4.    Kontrolli hindamise põhimõtetest kinnipidamise ja Stuudiumi täimise üle teostab direktor.

18.    Tunnistuste väljaandmine

18.1.    Paberkandjal tunnistus väljastatakse õpilasele õppeaasta lõpul.
18.2.    IX klassi lõpetamisel väljastatakse õpilasele põhikooli lõputunnistus koos hinnetelehega.

19.    Hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduse põhimõtted, tugiteenuste rakendamise kord

19.1.    Õpilase arengu toetamiseks ja õpiraskuste leevendamiseks ning ennetamiseks rakendatakse koolis järgmisi tugisüsteeme:
-    diferentseeritud õpiülesannete ja erinevate õpimeetodite kasutamine aineõpetaja poolt ainetunnis,
-    aineõpetajate konsultatsioonid vastavalt graafikule,
-    õpiabi – osaajaga õpe individuaalselt või rühmas,
-    abiõpetaja rakendamine,
-    individuaalne õppekava,
-    logopeediline abi,
-    psühholoogiline nõustamine,
-    sotsiaalpedagoogiline nõustamine,
-    psühholoogilistele ja meditsiinilistele uuringutele läbiviimise soovitamine.
19.2.    Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamisel lähtutakse kaasava õppe põhimõtetest, mille kohaselt üldjuhul õpib haridusliku erivajadusega õpilane tavaklassis.
19.3.    Koolis on direktori poolt määratud haridusliku erivajadusega õpilase õppe tugikoordineerija (edaspidi "Tugikoordinaator"), kelle ülesandeks on haridusliku erivajadusega õpilase õppe ja arengu toetamiseks vajaliku koostöö korraldamine tugispetsialistide ja õpetajate vahel ning andekate õpilaste korral kaasatakse koostöösse ka andeka õpilase juhendaja. 
19.4.    Tugikoordinaator toetab ja juhendab õpetajat haridusliku erivajaduse väljaselgitamisel ning teeb õpetajale, vanemale ja direktorile ettepanekuid edaspidisteks õpilase arengut toetavate meetmete rakendamiseks või täiendavate uuringute läbiviimiseks, tehes selleks koostööd õpetajate ja tugispetsialistidega.
19.5.    Direktori või tugikoordinaatori otsusel võib haridusliku erivajadusega õpilase suhtes rakendada põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-is 48 sätestatud järgmisi meetmeid, mille rakendamise eeldusena ei ole Rajaleidja nõustamiskomisjoni soovitus ette nähtud:
-    tugispetsialisti teenus,
-    individuaalse õppekava rakendamine,
-    pikapäevarühma suunamine,
-    vanema nõusolekul õpilase üleviimine hariduslike erivajadustega õpilaste õppe paremaks korraldamiseks moodustatud rühma või klassi.
19.6.    Kui õpilase hariduslik erivajadus tuleneb tema andekusest, tagatakse talle individuaalse õppekava rakendamine ning vajaduse korral täiendav juhendamine aineõpetajate poolt või teiste vastava valdkonna spetsialistide poolt haridusprogrammide või teiste haridusasutuste kaudu.
19.7.    Meetme rakendamise perioodil jälgivad õpilasega tegelevad õpetajad ja tugispetsialistid õpilase arengut ja toimetulekut.
19.8.    Meetmete rakendamise tulemuslikkuse hindamiseks kirjeldavad kõik meetme rakendamisel osalenud õpetajad ja tugispetsialistid vähemalt kord õppeaastas õpilase arengut ja toimetulekut ning esitavad omapoolsed soovitused.
19.9.    Meetmete rakendamise perioodi lõpul hindab HEV koordinaator koostöös õpetajate ja tugispetsialistidega meetme tulemuslikkust ning teeb ettepanekud vanemale ja vajaduse korral kooli direktorile edasisteks tegevusteks: meetme rakendamise lõpetamine; meetme rakendamise jätkamine samal või tõhustatud viisil; meetme vahetamine või muu meetme lisamine; täiendavate uuringute teostamine, eriarsti, erispetsialisti või nõustamiskomisjoni poole pöördumise soovitamine.
19.10.    Haridusliku erivajaduse tuvastamiseks läbiviidud pedagoogilis-psühholoogilise hindamise tulemused, õpetajate täiendavad tähelepanekud ja soovitused õpilase tugevate ja arendamist vajavate külgede kohta, kooli tugispetsialistide soovitused, testimiste ja uuringute tulemused ning nõustamiskomisjoni soovitused õppe korraldamiseks ja sellest tulenevalt õpilasele rakendatud meetmed dokumenteeritakse haridusliku erivajadusega õpilase arengu ja toimetuleku jälgimiseks koostatud individuaalse arengu jälgimise kaardil.
19.11.    Individuaalse arengu jälgimise kaardi koostamise ja täitmise eest vastutavad isikud koolis määrab direktor.
19.12.    Põhikooli riikliku õppekava §-is 17 sätestatud tingimustel ja korras kohaldatakse hariduslike erivajadustega õpilaste suhtes põhikooli riikliku õppekava §-is 17 lubatud erisusi:
-    hariduslike erivajadustega õpilasele koostatakse vastavalt vajadusele individuaalne õppekava.
-    väikeklassis õppe puhul võib Rajaleidja nõustamiskomisjoniga kooskõlastatult muuta tunnijaotusplaani, näha ette vähendatud või asendatud õpitulemused ning vähendatud õppekoormuse, kuid mitte alla 20 õppetunni õppenädalas.
19.13.    Õpilase nõustamise ja õpiabi osutamise eesmärgil toimuvad koolis:
-    õpilaste arenguvestlused,
-    ainealased konsultatsioonid kindlatel aegadel,
-    õpiabirühmad,
-    pikapäevarühm,
-    eripedagoogi nõustamine ja abi,
-    kooliväliste spetsialistide nõustamistunnid koolis.
19.14.    Õpiabirühma võetakse vastu ajutiste ainealaste õpiraskustega ja väljakujunemata õpioskustega ning logopeediliste probleemidega põhikooli õpilane, kes vaatamata klassi- ja aineõpetajate abile ja nõustamisele ei suuda täita kooli õppekava nõudeid või kes vajab õpioskuste ja –harjumuste kujundamiseks toetavat õppekorraldust.
Õpilane võetakse õpiabirühma vastu individuaalse arengu jälgimise kaardi alusel HEV koordineerija ettepanekul ja kooli direktori otsusel.
19.15.    Kooli direktori otsusega mittenõustumisel on lapsevanemal õigus otsus vaidlustada kümne tööpäeva jooksul arvates päevast, mil ta sai teada õpiabirühma määramise otsusest, saates kooli direktorile sellekohase kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teate.
Lapsevanema poolt teate saatmisel õpilast õpiabirühma vastu ei võeta.
19.16.    Õpiabirühma tunnid toimuvad vastava ainetunni ajal, milles õpilasel täheldatakse raskusi. Vajadusel võib tunde läbi viia ka pärast õppetunde.
19.17.    Õpiabirühma tegevuse aluseks on õpiabiõpetaja töökava. Töökava koostamisel lähtutakse lapse individuaalsusest ja vastava klassi- või aineõpetaja töökavast.
19.18.    Õpiabitundides viiakse läbi järgmisi tegevusi:
-    korrigeeritakse kõnepuudeid ja arendatakse suulist ja kirjalikku kõnet lähtuvalt kõnepuude mehhanismist või olemusest,
-    arendatakse kognitiivseid oskusi,
-    kujundatakse ja arendatakse eripedagoogiliste võtete abil õpioskusi ja õpivilumusi.
19.19.    Õpiabirühma võib moodustada erinevate klasside õpilastest.
19.20.    Õpiabi tundide tegevus kajastub Stuudiumis õpiabipäevikutes klasside kaupa.
19.21.    Õppeaasta lõpus koostab HEVKO koostöös tugispetsialiste ja õpetajatega kokkuvõtte HEV õpilaste tugimeetmete tulemustest ning meetmete jätkamise või lõpetamise vajadusest järgmisel õppeaastal.
19.22.    Uue õppeaasta alguses koostab HEVKO koostöös tugispetsialistide ja õpetajatega nimekirja koos arenguvajaduse ja rakendatavate tugimeetmetega ning esitab selle õppealajuhatajale direktori käskkirjaga kinnitamiseks õppeaasta algul hiljemalt 10. oktoobriks. Kinnitatud nimekirja põhjal tehakse sissekanded EHIS-esse.
19.23.    Kui koolis rakendatud meetmed ei ole andnud soovitud tulemust, pöördutakse maakondliku nõustamiskomisjoni Rajaleidja poole edasise tegevuse soovituse saamiseks. 
19.24.    Maakondlikule nõustamiskomisjonile esitatakse taotlus soovituse saamiseks:
-    koolikohustuslikust east noorema lapse kooli vastuvõtmiseks;
-    õpilasele tervislikel põhjustel koduõppe rakendamiseks;
-    riiklikus õppekavas sätestatud taotletavate õpitulemuste asendamiseks või vähendamiseks, kohustusliku õppeaine õppimisest vabastamiseks ja sellest tulenevalt õpilasele individuaalse õppekava rakendamiseks;
-    õpilasele põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava rakendamiseks ning lihtsustatud, toimetuleku- või hooldusõppe korraldamiseks hariduslike erivajadustega õpilaste klassis või tavaklassi tingimustes;
-    õpiraskustega, tundeelu- ja käitumishäiretega, liitpuuetega, kasvatusraskustega õpilase õppe korraldamiseks hariduslike erivajadustega õpilaste klassis või tavaklassi tingimustes;
-    koolikohustuslikule õpilasele mittestatsionaarse õppevormi rakendamiseks.
19.25.    Nõustamiskomisjoni soovituse ja lapsevanema avalduse põhjal rakendatakse koolis võimaluse piires tugimeetmeid.
19.26.    Tavaklassis õppivale lihtsustatud õppel olevale õpilasele koostatakse igaks aastaks kaasates lapsevanemat individuaalne õppekava, kus esitatakse:
-    üldised andmed õpilase kohta;
-    õpilase pedagoogilis-psühholoogiline kirjeldus ja õpilase tervisliku seisundi kirjeldus; - erisused õppesisus ja õpitulemustes;
-    õpilasele rakendatavad meetmed või õppe läbiviimise eritingimused, sealhulgas õppevara kohta;
-    õpitulemuste ja arengu hindamise kord, sealhulgas hindamisviisid ja vahendid, õpilase arengule tagasiside andmise viisid ja vahendid;
-    individuaalse õppekava rakendamise aeg;
-    individuaalse õppekava koostamise ja täitmisega seotud isikud ja nende kohustused.
19.27.    Individuaalse õppekava koostab aineõpetaja koostöös eripedagoogiga ja esitatakse kooskõlastamiseks direktorile ning seejärel allkirjastamiseks kõigile osapooltele.

20.    Õpilaste ja lastevanemate teavitamise ja nõustamise korraldus

20.1.    Kool tagab õpilasele ning vanematele teabe kättesaadavuse õppe ja kasvatuse korralduse kohta ning juhendamise ja nõustamise õppetööd käsitlevates küsimustes. Peamised õppeteemad, vajalikud õppevahendid, hindamise korraldus ja planeeritavad üritused tehakse õpilasele teatavaks iga õppeperioodi algul.
Kool teavitab õpilasi ja nende vanemaid kooli kodulehekülje, Facebooki lehekülje, Stuudiumi, infolehtede kaudu.
20.2.    Kooli ja vanemate koostöö koordineerimiseks kutsub direktor kokku üks kord õppeaasta alguses lastevanemate üldkoosoleku.
20.3.    Vajadusel võib direktor kutsuda kokku lastevanemate foorumi, kus osalevad igast klassist valitud vanemate esindajad, et arutada koolielu puudutavaid olulisi teemasid.
20.4.    Koolikorraldust reguleerivad dokumendid on kättesaadavad kooli kodulehel.
20.5.    Kool nõustab vajaduse korral õpilase vanemat õpilase arengu toetamises ja kodus õppimises.
20.6.    Klassi-või aineõpetajad jälgivad õpilase arengut ja toimetulekut koolis ning vajaduse korral kohandavad õpet vastavalt õpilase vajadustele. Õpilase võimete ja annete kõrgeimale võimalikule tasemele arendamiseks tuleb põhikoolis selgitada välja õpilase individuaalsed õpivajadused, valida sobivad õppemeetodid ning korraldada diferentseeritud õpet.
20.7.    Kool tagab õpilasele, kellel tekib ajutine mahajäämus eeldatavate õpitulemuste saavutamisel, täiendava pedagoogilise juhendamise väljaspool õppetunde. 
20.8.    Õpilase arengu toetamiseks korraldatakse temaga koolis arenguvestlusi, mille põhjal lepitakse kokku edasises õppes ja arengu eesmärkides. Arenguvestluste korraldamine käib vastavalt koolis kinnitatud arenguvestluste korrale.
20.9.    Kool korraldab õpilaste ja vanemate teavitamist edasiõppimisvõimalustest ning tagab õpilastele karjääriteenuste (karjääriõpe, -info või -nõustamine) kättesaadavuse.
20.10.    Info õpilastele ning vanematele õppe- ja kasvatuse korralduse kohta õppetööd käsitlevates küsimustes on kättesaadav Laeva Põhikooli kodulehel  www.laeva.edu.ee.
20.11.    Õppeainetes käsitletavad õppeteemad, vajalikud õppevahendid, hindamise korraldus ja planeeritavad üritused tehakse võimalusel õpilasele teatavaks iga trimestri algul.
20.12.    Tekkinud muudatustest informeeritakse õpilasi jooksvalt ja vastavalt vajadusele.

21.    Karjääriõppe korraldus

21.1.    Karjääriõppe ja -nõustamise eesmärgiks on aidata õpilasel arendada teadlikkust enda võimetest ja huvidest, omandada teadmisi töömaailmast, elukutsetest ja õppimisvõimalustest ning kujundada hoiakuid ja toimetulekuoskusi, mis soodustavad sisenemist kaasaegsesse töömaailma, karjääriotsuste tegemist ning eneseteostust.
21.2.    Karjääriõpetuse kaudu aidatakse õpilasel saada tuge, kui õpilane vajab abi või nõu:
-    suuna või valikainete valikul,
-    oma tuleviku ja karjääri planeerimisel,
-    kui õpilane kahtleb oma valitud suuna sobivuses,
-    oma õpingute ühildamisel töö või õppekavavälise tegevusega,
-    statsionaarsest õppest mittestatsionaarsesse ülemineku kohta või kooli lõpetamiseks eksternina,
-    individuaalsel õppekaval õppimise ja individuaalse õppekava taotlemise kohta.
21.3.    Karjäärinõustamine toimub 1.–9. klassini ja on planeeritud tegevustena aine- ja töökavades, huvitegevuse tööplaanis ja klassijuhataja töös.
21.4.    Karjääriteenuse korraldust koolis koordineerib karjääriõpetuse õpetaja (karjääri-koordinaator).
21.5.    Kool korraldab õpilaste ja nende vanemate teavitamist edasiõppimisvõimalustest. Vanemaid teavitatakse edasiõppimisvõimalustest klassi lastevanemate koosolekutel koostöös klassijuhataja ning karjääriteenuste koordinaatoriks määratud spetsialistiga. Kool tagab õpilastele karjääriteenuste (karjääriõpe, -info või -nõustamine) kättesaadavuse.
21.6.    Karjääriõpet toetavad:
-    õppekava läbiva teema „Elukestev õpe ja karjääri planeerimine“ käsitlemine kõikides ainetundides, lõimides aineõppesse sobivaid teemakäsitlusi, näiteid ja meetodeid;
-    õpitegevuste laiendamine väljapoole klassiruumi: õppekäigud ettevõtetesse, tunnid arvutiklassis, praktilised tegevused, nt töö harjutamine vabatahtlikuna; ametitega tutvumine vahetus töökeskkonnas jm;
-    koolisisesed ja – välised sündmused: nt karjääripäevad, töövarjupäev, teemakohased õpilaskonverentsid, infomessid;
-    huvitegevus, kus õpilane saab mitteformaalse õppimise käigus teadvustada oma huvisid ja võimeid.
21.7.    9. klassi õpilastele tagatakse lisaks ka karjääriinfo ja –nõustamine koostöös Tartumaa Rajaleidja keskusega, pakkudes õpilastele ja lapsevanematele infoloenguid, õpilastele individuaalset nõustamist ning juhendatud õppekäike haridusasutustesse ja ettevõtetesse.
21.8.    Karjääriõpetuse tundideks tagatakse õpilastele:
-    erinevad töölehed, küsimustikud;
-    karjääriplaneerimisalase kirjanduse kättesaadavus kooli raamatukogus;
-    arvutiklassi kasutamine ja arvuti, et oleks võimalik otsida karjääriplaneerimise kohta infot veebist;
-    karjäärispetsialisti personaalne tugi, erapooletu nõu vastavalt õpilase vajadustele õppekavavälise tegevuse või õppimise võimaluste kohta, abi eneseanalüüsi koostamisel;
-    abi osutamine vestlusteks valmistumisel või gümnaasiumisse astumiseks.
21.9.    Karjääriteenistuse hulka koolis kuulub ka karjääri- ja tööteemalise kirjanduse soovitamine ning kataloogide tutvustamine õppeasutuste kohta, kus on võimalik jätkata õpinguid peale põhikooli või gümnaasiumi või kus saab õppida õppekavaväliselt.
Karjääriplaneerimist toetab  www.rajaleidja.ee.
21.10.    Karjäärinõustamisega aidatakse õpilasel arendada teadlikust iseendast, omandada teadmisi töömaailmast, elukutsetest ja õppimisvõimalustest ning kujundada hoiakuid ja toimetulekuoskusi, mis soodustavad kaasaegsesse töömaailma sisenemist, karjäärioskuste tegemist ja eneseteostust.
21.11.    Karjääriõpetuse peateemadeks on: enesetundmine ja selle tähtsus karjääriplaneerimisel; õppimisvõimaluste ja töömaailma tundmaõppimine; karjääri planeerimine ja otsustamine.
21.12.    Koolis kuuluvad karjääriteenuste süsteemi:
-    erinevate õppimisvõimaluste tutvustamine eri ainetundides (eriti ühiskonnaõpetuse tundides);
-    silmaringi laiendamine läbi vastavate messide (nt haridusmessi Intellektika külastamine);
-    kohtumiste korraldamine erinevate spetsialistide, teiste koolide esindajate, vilistlastega;
-    spetsialistide (nt Töötukassa karjäärinõustajad) juhendamisel kutsesobivustestide täitmine, õpiplaani koostamine ning rollimängud, individuaal ja grupinõustamised.
21.13.    Individuaalnõustamisel osaleb lisaks õpilasele soovi korral ka lapsevanem. Vajadusel lepitakse kokku korduskohtumine.
21.14.    Grupinõustamisel osaleb grupp, klass. Grupinõustamisel tehakse erinevaid teste, rollimänge ja tutvustatakse erinevaid õppimisvõimalusi.
21.15.    Koolis nõustavad õpilasi vastavalt oma pädevusele tugiteenuseid osutavad spetsialistid:
eripedagoog, ühiskonnaõpetuse õpetaja ning ka aineõpetajad ja klassijuhatajad.

22.    Õpetajate koostöö ja töö planeerimise põhimõtted

Väljundipõhisel õppel põhinev lähenemine õpetajate koostööle ja töö planeerimisele võimaldab tõsta õpetamise kvaliteeti ning õpilaste poolt saavutatud õpitulemuste taset, vähendada andekamate (rohkem akadeemiliste kalduvustega) ja passiivsemate (kes ei sea endale õppeprotsessis erilisi eesmärke) õppijate õpitulemuste vahet.
22.1.    Kõige üldisemalt võib õpetajate koostöö ja töö planeerimise põhimõtteid kirjeldada alljärgnevalt:
-    kohe õppimise alguses pannakse kõigile arusaadavalt paika oodatavad õppimise tulemused;
-    õppeprotsess kujundatakse selliselt, mis võimaldab kõige paremal viisil õppimise tulemused saavutada.
22.2.    Väljundipõhise õppe olulisemaks tunnuseks on õppekavas toodud õpitulemuste, õpitulemuste saavutamiseks valitud õppemeetodite ja õpitulemuste saavutamise hindamiseks kasutatava hindamismeetodi sidusus. Sidususe loomine õpitulemuse, õppemeetodi ja hindamismeetodi vahel on õpetaja üks põhiülesanne oma töö planeerimisel. Väljundipõhises õppes toimub õpetaja töö planeerimine alljärgnevalt:
-    esiteks määratletakse õpitulemused, mida õppimise ja õpetamise kaudu soovitakse saavutada;
-    seejärel õpitulemused seostatakse üldpädevustega, läbivate teemadega ning leitakse lõimingu võimalused;
-    kavandatakse õpitulemuste hindamine;
-    valitakse lähtuvalt õpitulemustest ja hindamismeetoditest tulenevad õpetamismeetodid.
22.3.    Õpetamise aluseks koolis on õpitulemused, mitte õppesisu. Õppesisu käsitlemises teeb valiku aineõpetaja, et kooliastmeti kirjeldatud õpitulemused, üldpädevused ning valdkonna- ja ainepädevused oleksid saavutatud. 
Koolis rakendatavas väljundipõhises õppes käsitletakse õppijat õppeprotsessis aktiivse osalejana. Eelduseks, et ta saaks seda olla, on vajalik, et õppija omaks õppeprotsessis toimumise kohta adekvaatset infot. Üks oluline eeldus selleks on enne õppimist asjakohase teabe omamine hindamisest, st kuidas toimub õppimise lõpus kokkuvõttev hindamine, millised on hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid. 
22.4.    Kooskõlas põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-i 55 lõikega 3 peab õpetaja töö planeerimisel teavitama trimestri alguses õpilasi trimestri jooksul läbivatest teemadest, vajalikest õppevahenditest, hindamise korraldustest ja planeeritavatest üritustest.
Laeva Koolis rakendatakse seda vastavalt võimalustele.
Koolis on tähtis, et õpe toimuks lähtuvalt laste vajadustest ning seda pole alati trimestri alguses võimalik ette planeerida. Õpilane peab teadma, mida, millal ja kuidas hinnatakse ning mis on hindamise kriteeriumid.
22.5.    Aineõpetaja teavitab õpilasi läbitavatest teemadest, vajalikest õppevahenditest, hindamise korraldusest Stuudiumi vahendusel või vajadusel paberkandjal. 
22.6.    Õppeaasta lõpul esitatakse eneseanalüüsi aruanne, mille põhjal koostatakse sisehindamise aruanne. 
22.7.    Õpetajad koostavad oma ainetes töökavad. Töökava koostatakse kooli õppekavas esitatud ainekavade alusel. Õpetaja töökava koostamise eesmärgiks on kirjeldada taotletavate õpitulemusteni jõudmist.
22.8.    Õpetaja töökavas täpsustatakse kooli õppekava üldosas ja ainekavas esitatut, arvestades konkreetseid õpilasi, kasutatavat õppekirjandust ja –materjale, õpitavaid teemasid, õppesisu, planeeritud kontrolli ja hindamist, seotust läbivate teemade ja üldpädevustega.
22.9.    Õpetaja koostab töökavad ja esitab need Stuudiumisse hiljemalt iga trimestri alguses, vastavalt 15. septembriks, 10. detsembriks ja 30. märtsiks.

23.    Kooli õppekava uuendamise ja täiendamise kord

23.1.    Kooli õppekava kehtestab direktor.
23.2.    Muudatused kooli õppekavas esitatakse enne kehtestamist arvamuse avaldamiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule.