Õppekava üldosa (pdf)

Sisukord 
1. Üldsätted
2. Kooli väärtused ja eripära
2.1. Väärtused
2.2. Eripära
3. Õppe-kasvatustöö eesmärgid
4. Pädevused
4.1. Üldpädevused
4.2. Valdkonnapädevused
5. Kooliastmetes taotletavad pädevused
5.1. I kooliastmes taotletavad pädevused
5.2. II kooliastmes taotletavad pädevused
5.3. III kooliastmes taotletavad pädevused
6. Õppekorraldus koolis
6. 1. Õppetegevuse korraldus
6.2. Tunnijaotusplaan
6.3. Vaba tunniressursi kasutamine, valikained ja võõrkeeled
6.4. Õppe- ja kasvatustöö korraldus kooliastmetes
6.5. Distantsõppe korraldus eesmärgiga ennetada või tõkestada tuvastatud nakkushaiguse levikut
7. Läbivate teemade rakendamine
8. Lõimingu rakendamine
9. Kooli õppekava välise õppimise või tegevuse arvestamine koolis õpetatava osana
10. Üldpädevuste kujundamiseks ja õppekeskkonna mitmekesistamiseks kavandatud tegevused
11. Liikluskasvatus
11.1. Liikluskasvatuse korraldus koolis
11.2. Liikluskasvatuse eesmärgid ja õpitulemused
11.3. Liikluskasvatuse teemad
12. Lõimuva loovtöö korraldamise põhimõtted ning temaatilised rõhuasetused III kooliastmes
13. Õpilaste arengu ja õppimise toetamise ja hindamise korraldus
13.1. Hindamise eesmärk ja põhimõtted
13.2. Hindamise alused ja hindamisviiside valiku põhimõtted
13.3. Hindamise korraldus
13.4. Teadmiste ja oskuste hindamise liigid
13.4.1. Sõnaline tagasiside
13.4.2. Protsessihindamine
3
13.4.2. Kokkuvõttev hindamine
13.5. Kasutatav hinnangute ja hinnete süsteem
13.8. Konsultatsioonide läbiviimine ja järelevastamine
13.9. Hinde ja hinnangu vaidlustamine
14. Õpilaste järgmisse klassi üleviimine, täiendavale õppetööle ja klassikursust kordama jätmine
15. Põhikooli lõpetamine
16. Pädevus seoses õpilaste hindamise ja järgmisse klassi üle viimisega
17. eKool
18. Tunnistuste väljaandmine
19. Hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduse põhimõtted, tugiteenuste rakendamise kord
20. Õpilaste ja lastevanemate teavitamise ja nõustamise korraldus
21. Karjääriõppe korraldus
22. Õpetajate koostöö ja töö planeerimise põhimõtted
23. Kooli õppekava uuendamise ja täiendamise kord

1. Üldsätted 

Laeva Põhikooli põhikooli (edaspidi "Kooli") õppekava on kehtestatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 17 lõike 2, Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2015. a määruse nr 1  "Põhikooli riikliku õppekava" (edaspidi "Põhikooli riiklik õppekava) § 24 1õike 4 alusel direktori 30. augusti 2015. a käskkirjaga nr /1-3/ 21. 

1) Laeva Põhikooli põhikooli õppekava on kooli õppe- ja kasvatustegevuse alusdokument, milles kirjeldatakse õppe rõhuasetused ja tegevused õppekava täitmiseks. Kooli õppekava koostamisel on lähtutud põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, riiklikest õppekavadest, haridus- ja teadusministri 12.oktoobri 2011.a. määrusest nr 62 „Õpilasuurimuse ja praktilise töö ettevalmistamise ning hindamise tingimused ja kord” § 1 lõikest 3 ja Vabariigi 
Valitsuse 20.oktoobri 2011.a. määruse nr 136 „Laste liikluskasvatuse kord” § 6 lõikest 3. 

2) Laeva Põhikooli põhikooli õppekavas käsitletakse õppimist väljundipõhiselt. Väljundipõhise õppekava kõrgeim õpiväljund on omandatud üldpädevused, so suutlikkus asjatundlikult, loovalt, ettevõtlikult ja paindlikult toimida teatud tegevusalal või valdkonnas, perekonnas, tööl, avalikus elus, kultuurikandjana. Põhikooli lõpuks kujunevad üldpädevused on kirjeldatud põhikooli riikliku õppekava § 4 lõikes 4 

3) Üldpädevused on aine- ja valdkonnaülesed pädevused, need kujunevad õppeainetes taotletavate õpitulemuste kaudu, läbivate teemade käsitlemise kaudu ainetundides, tunni- ja koolivälises tegevuses. Üldpädevuste kujunemise tagamine õpilastel on kõigi koolis tegutsevate isikute ühine eesmärk. Väljundipõhises õppes on rõhuasetus õpilaste poolt õppimise kaudu õppeprotsessi lõpuks õpitulemuste omandamisel ja nende hindamisel. Õpilasel lastakse 
demonstreerida õpitulemuste omandatust võimalikult erinevates olukordades tulenevalt õpitulemuste väljundverbist ja antakse soorituse kohta tagasisidet tuues välja õpilase tugevaid külgi ja vajakajäämisi ning andes soovitusi edaspidisteks tegevusteks, mis toetavad õpitulemuse omandamist. Kooli õppekavas esitatud õppesisule mitmekesiselt nii, et õpilased õpivad õpitut kasutama erinevates situatsioonides. Väljundipõhise õppe õpikäsitlus väljendub selles, et õpetamine on õpilase vaimse, sotsiaalse ja füüsilise õpikeskkonna organiseerimine viisil, et õpilane saavutab õppekavas kavandatud õpitulemused ning pädevused 

4) Kooli õppekava koosneb üldosast ja ainekavadest. 
Kooli õppekava üldosas esitatakse: 
- kooli väärtused ja eripära ning kooli õppe- ja kasvatuseesmärgid; 
- õppekorraldus; 
- õppekeskkonna mitmekesistamiseks kavandatavad tegevused; 
- III kooliastme läbivatest teemadest lähtuva või õppeaineid lõimiva loovtöö korraldamise põhimõtted ning temaatilised rõhuasetused; 
- õpilaste arengu ja õppimise toetamise ja hindamise korraldus; 
-õpilaste ja vanemate teavitamise ja nõustamise korraldus; 
- hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduse põhimõtted, tugiteenuste rakendamise kord; 
- karjääriteenuste korraldus; 
- õpetaja koostöö ja töö planeerimise põhimõtted; 
- kooli õppekava uuendamise ja täiendamise kord. 

5) Ainevaldkondade õppeainete ainekavades esitatakse õppeainete õpitulemuste ja õppesisu kirjeldused 
klassiti. 

6) Kooli õppekava koostamise ja arendamise demokraatliku korralduse eest vastutab direktor. 

2. Kooli väärtused ja eripära 

2.1. Väärtused

Kõik kooli töötajad lähtuvad oma tegevuses põhikooli riikliku õppekava § 2 lõikes 3 sätestatud üldinimlikest ja ühiskondlikest alusväärtustest milleks on ausus, hoolivus, aukartus elu vastu, õiglus, inimväärikus, lugupidamine enda ja teiste vastu, vabadus, demokraatia, austus emakeele ja kultuuri vastu, patriotism, kultuuriline mitmekesisus, sallivus, keskkonna jätkusuutlikkus, õiguspõhisus, solidaarsus, vastutustundlikkus ja sooline võrdõiguslikkus. Laeva põhikooli 
visiooniks on olla avatud suhtumisega, innovaatiliselt mõtlev ja iga õpilase arengut toetav kool, kus õpilastele antakse võimetele ja huvidele vastavad teadmised, oskused ja vilumused, mis võimaldavad neil kujuneda pidevalt arenevateks isiksusteks, kes on suutelised elama väärikalt, austama iseennast, oma perekonda, kaasinimesi ja loodust, valima ja omandama talle sobivat elukutset, tegutsema loovalt ja kandma kodanikuvastutust 

2.2. Eripära

1) Kooli eripära väljendub Laeva põhikooli missioonis: pakkuda igale õpilasele võimalus õppida vastavalt tema võimetele ja arengule, lapse loovust, vaimset ja füüsilist arengut soodustavates õppetingimustes, et tagada edaspidine toimetulek elus ning panna alus elukestvaks õppimiseks. 

2) Kooli eripära väljendub ka avatud õpikeskkonnaga kooliks olemises, kus edendatakse erinevaid õppemeetodeid, mis on suunatud õpilaste motivatsiooni ja tulemuslikkuse suurendamisele. 

3) Tugisüsteemide töö kaudu ning olümpiaadidel, konkurssidel, võistlustel osalemise kaudu toetatakse kõikide õpilaste individuaalset arengut. 

4) Loodud on head võimalused õppetöö ja huvihariduse (huvitegevuse) sidumiseks. 

5) Õppe kavandamisel ja korraldamisel keskendutakse eelkõige õpilastel praktilise intelligentsuse kujundamise toetamisele kõikides üldpädevustes. 

6) Koolis õpetatakse erinevaid valikaineid 

7) Laeva Põhikooli toetab võrdsel määral õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut. Kool loob tingimused õpilaste erisuguste võimete tasakaalustatud arenguks ja eneseteostuseks ning teaduspõhise maailmapildi kujunemiseks. 

8) Koolil on oma sümboolika: lipp, kooli laul “Hariduse algus“, logo ja kooli tunnuslause „Siit algab tulevik“.  Kool kujundab väärtushoiakuid ja -hinnanguid, mis on isikliku õnneliku elu ja ühiskonna eduka koostoimimise aluseks. 

9) Kogu Laeva Põhikooli kogukond lähtub oma tegevustes järgnevatest põhiväärtustest: KOOSTÖÖ, see tähendab, et me tegutseme koos ühise eesmärgi nimel. Tähtis on erinevate huvigruppide omavaheline koostöö KVALITEET, see tähendab väga head õpikeskkonda, iga õpilase arengu toetamist, süsteemsust ja pidevõpet. TRADITSIOONID, see tähendab suhete hoidmist erinevatel tasanditel, saavutatust lugupidamist, põlvkodade järjepidevust. TURVALISUS, see tähendab, et õpilane ja õpetaja tulevad kooli rõõmuga, me hoolime üksteisest ja suhtume lugupidavalt kaaslastesse. 
Kooli õppekavas oluliseks peetud väärtused tulenevad «Eesti Vabariigi põhiseaduses», ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis, lapse õiguste konventsioonis ning Euroopa Liidu alusdokumentides nimetatud eetilistest põhimõtetest. Alusväärtustena tähtsustatakse üldinimlikke väärtusi (ausus, hoolivus, aukartus elu vastu, õiglus, inimväärikus, lugupidamine enda ja teiste vastu) ja ühiskondlikke väärtusi (vabadus, demokraatia, austus emakeele ja kultuuri vastu, patriotism, kultuuriline mitmekesisus, sallivus, keskkonna jätkusuutlikkus, õiguspõhisus, solidaarsus, vastutustundlikkus ja sooline võrdõiguslikkus). Õpilaste sotsialiseerumine rajaneb Eesti kultuuri traditsioonide, Euroopa ühisväärtuste ning maailma kultuuri ja teaduse põhisaavutuste omaksvõtul. Põhikooli lõpetanud inimesed suudavad ühiskonnaga integreeruda ning aitavad kaasa Eesti ühiskonna jätkusuutlikule sotsiaalsele, kultuurilisele, majanduslikule ja ökoloogilisele arengule. 

3. Õppe-kasvatustöö eesmärgid 

1) Õppe- ja kasvatuse aineüleseks eesmärgiks on põhikooli riikliku õppekava § 4 lõikes 4 ja esitatud üldpädevuste, põhikooli riiklikus õppekavas § 7, § 9 ja § 11 kooliastmeti kirjeldatud pädevuste ning põhikooli riikliku õppekava ainevaldkonnakavades esitatud valdkonnapädevuste kujundamine. 

2) Kooli lõpetades on õpilane saavutanud riiklikes õppekavades esitatud õpitulemused Põhikooli lõpetamisel saavutatavad õpitulemused on kooskõlas kvalifikatsiooniraamistiku 2.tasemel kirjeldatud üldnõuetega: õpilasel, kes lõpetab põhikooli, on teadmised ainevaldkonnaalaste faktide kohta, põhilised kognitiivsed ja praktilised oskused vastava teabe kasutamiseks, et täita ülesandeid ja lahendada probleeme, kasutades lihtsaid reegleid ja töövahendeid ning suutlikkus töötada ja õppida juhendamisel, kuid mõningase iseseisvusega. 

3) Kool toetab iga õpilase individuaalset arengut. Laeva Põhikool aitab kaasa põhikooli õpilaste kasvamisele loovateks, mitmekülgseteks isiksusteks, kes suudavad ennast täisväärtuslikult teostada erinevates rollides: perekonnas, tööl ja avalikus elus.. Õpilaste individuaalset arengut toetatakse koostöös lapsevanematega arenguvestluste läbiviimise kaudu. Põhikooli õpilasele on tagatud eakohane tunnetuslik, kõlbeline, füüsiline ja sotsiaalne areng ning tervikliku maailmapildi kujunemine.Õppe- ja kasvatuse korraldamisel arvestatakse õpilaste individuaalsust õppetundides ja väljaspool tunde õppimist toetava hindamise, erinevate õppemeetodite ja –materjalide kasutamisega, täiendava tööga erineva võimekusega õpilastele (nt pikapäevarühm, õpiabi, individuaalõpe). 

4) Laeva Põhikoolis on loodud õpilastele eakohane, turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav õppekeskkond, mis toetab tema õpihimu ja õpioskuste, enesereflektsiooni ja kriitilise mõtlemisvõime, teadmiste ja tahteliste omaduste arengut, loovat eneseväljendust ning sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemist. 

5) Kooli õppe-ja kasvatusprotsessis kujundatakse õpilaste üldpädevused, valdkondade pädevused ja kooliastmetes saavutatud pädevused. Kultuuri-ja väärtuspädevuse arendamisel peetakse koolis tähtsaks kaaslaste märkamist ja tunnustamist, traditsioonide jätkamist, rahvuslikkuse rõhutamist.  Ettevõtlikkuspädevuse ja suhtluspädevuse arendamisel peetakse koolis oluliseks õpilaste initsiatiivi ja loovust erinevate ürituste korraldamisel, loovtööde, uurimis-ja praktiliste tööde, õpilasfirmade jne ettevalmistamisel. 

4. Pädevused 

Riikliku õppekava tähenduses on pädevus teadmiste, oskuste ja hoiakute kogum, mis tagab 
suutlikkuse teatud tegevusalal või -valdkonnas tulemuslikult toimida. 

4.1. Üldpädevused 

Üldpädevused on ainevaldkondade ja õppeainete ülesed pädevused, mis on väga olulised 
inimeseks ja kodanikuks kasvamisel. 
Üldpädevused kujunevad kõigi õppeainete kaudu ning tunni- ja koolivälises tegevuses ning 
nende kujunemist jälgivad ja suunavad õpetajad ning kool ja kodu koostöös. 
Õpilastes kujundatavad üldpädevused on: 
1) Kultuuri ja väärtuspädevus – suutlikkus hinnata inimsuhteid ning tegevusi 
üldkehtivate moraalinormide seisukohast; tajuda ja väärtustada oma seotust teiste inimestega, 
loodusega, oma ja teiste maade ning rahvaste kultuuripärandiga ja nüüdisaegse kultuuri 
sündmustega, väärtustada loomingut ja kujundada ilumeelt; hinnata üldinimlikke ja 
ühiskondlikke väärtusi, väärtustada inimlikku, kultuurilist ja looduslikku mitmekesisust; 
teadvustada oma väärtushinnanguid. 
2) Sotsiaalne ja kodanikupädevus – suutlikkus ennast teostada, toimida aktiivse teadliku,
abivalmi ja vastutustundliku kodanikuna ning toetada ühiskonna demokraatlikku arengut; teada 
ning järgida ühiskondlikke väärtusi ja norme , austada erinevate keskkondade reegleid ja 
ühiskondlikku mitmekesisust, religioonide ja rahvuste omapära; teha koostööd teiste inimestega 
erinevates situatsioonides; aktsepteerida inimeste erinevusi ning nende väärtushinnangute 
erinevusi ning arvestada neid suhtlemisel. 
3) Enesemääratluspädevus – suutlikkus mõista ja hinnata iseennast, oma nõrku ja 
tugevaid külgi; analüüsida oma käitumist erinevates olukordades; käituda ohutult ja järgida 
tervislikke eluviise; lahendada suhtlemisprobleeme. 
4) Õpipädevus – suutlikkus organiseerida õpikeskkonda individuaalselt ja rühmas ning
hankida õppimiseks hobideks, tervisekäitumiseks ja karjäärivalikuteks vajaminevat teavet; 
planeerida õppimist ning seda plaani järgida; kasutada õpitut erinevates olukordades ja 
probleeme lahendades; seostada omandatud teadmisi varemõpituga; analüüsida oma teadmisi 
ja oskusi, motiveeritust ja enesekindlust ning selle põhjal edasise õppimise vajadust. 
5) Suhtluspädevus – suutlikkus ennast selgelt, asjakohaselt ja viisakalt väljendada nii
emakeeles kui ka võõrkeeles, arvestades olukordi ja suhtluspartnereid ning suhtlemise 
turvalisust ; ennast esitleda, oma seisukohti esitada ja põhjendada; lugeda ning eristada ja mõista 
teabe- ja tarbetekste ning ilukirjandust; kirjutada eri liiki tekste, kasutades korrektset viitamist, 
kohaseid keelevahendeid ja sobivat stiili; väärtustada õigekeelsust ning väljendusrikast keelt 
ning kokkuleppel põhinevat suhtlemisviisi. 
9
6) Matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogia pädevus – suutlikkus kasutada
matemaatikale omast keelt, sümboleid , meetodeid koolis ja igapäevaelus; suutlikkus kirjeldada 
ümbritsevat maailma loodusteaduslike mudelite ja mõõtmisvahendite abil ning teha 
tõenduspõhiseid otsuseid; mõista loodusteaduste ja tehnoloogia olulisust ja piiranguid ; 
kasutada uusi tehnoloogiaid eesmärgipäraselt. 
7) Ettevõtlikkuspädevus – suutlikkus ideid luua ja neid ellu viia, kasutades omandatud
teadmisi ja oskusi erinevates elu- ja tegevusvaldkondades; näha probleeme ja neis peituvaid 
võimalusi, aidata kaasa probleemide lahendamisele; seada eesmärke, koostada plaane ja neid 
ellu viia; korraldada ühistegevusi ja neist osa võtta, näidata algatusvõimet ja vastutada tulemuste 
eest; reageerida loovalt, uuendusmeelselt ja paindlikult muutustele; võtta arukaid riske. 
8) Digipädevus- suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti 
muutuvas ühiskonnas nii õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui ka kogukondades suheldes; 
leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust; 
osaleda digitaalses sisuloomes, sh tekstide, piltide, multimeediumide loomisel ja kasutamisel; 
kasutada probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid, suhelda ja teha koostööd 
erinevates digikeskkondades; olla teadlik digikeskkonna ohtudest ning osata kaitsta oma 
privaatsust, isikuandmeid ja digitaalset identiteeti; järgida digikeskkonnas samu moraali- ja 
väärtuspõhimõtteid nagu igapäevaelus. 
4.2. Valdkonnapädevused 
Lähedase eesmärgiseade ja õppesisuga õppeained moodustavad ainevaldkonna. Ainevaldkonna 
õppeainete õpetamise peamine eesmärk on vastava valdkonnapädevuse kujunemine, mida 
toetavad õppeainete eesmärgid ja õpitulemused. Valdkonnapädevuse kujunemist toetavad 
lõiming teiste ainevaldkondade õppeainetega ning tunni- ja kooliväline tegevus. 
Valdkonnapädevuste kirjeldused on esitatud ainevaldkondade kavades. 
5. Kooliastmetes taotletavad pädevused 
Kooliastmetes taotletavad pädevused kirjeldavad kokkuvõtvalt õpilase arengut eakohaste 
üldpädevuste ja valdkonnapädevuste ning õpitulemuste omandatuse kaudu. Ainekavades 
esitatakse osaoskuste või õppeteemade kaupa taotletavad õpitulemused, mis toetavad 
kooliastmete õppe- ja kasvatuseesmärkide saavutamist ja valdkonnapädevuste kujunemist. 
10
5.1. I kooliastmes taotletavad pädevused 
Esimese kooliastme lõpus õpilane: 
1) peab lugu oma perekonnast, klassist ja koolist; on viisakas, täidab lubadusi; teab, et 
kedagi ei tohi naeruvääristada, kiusata ega narrida; oskab kaaslast kuulata, teda tunnustada; 
2) tahab õppida, tunneb rõõmu teadasaamisest ja oskamisest, oskab õppida üksi ning koos 
teistega, paaris ja rühmas, oskab jaotada aega õppimise, harrastustegevuse, koduste kohustuste 
ning puhkamise vahel; 
3) teab oma rahvuslikku kuuluvust ning suhtub oma rahvusesse lugupidavalt; 
4) oskab end häälestada ülesandega toimetulemisele ning oma tegevusi ülesannet täites 
mõtestada; oskab koostada päevakava ja seda järgida; 
5) suudab tekstidest leida ja mõista seal sisalduvat teavet (sealhulgas andmeid, termineid, 
tegelasi, tegevusi, sündmusi ning nende aega ja kohta) ning seda suuliselt ja kirjalikult esitada; 
6) mõistab ja kasutab õpitavas võõrkeeles igapäevaseid äraõpitud väljendeid ja lihtsamaid 
fraase; 
7) arvutab ning oskab kasutada mõõtmiseks sobivaid abivahendeid ja mõõtühikuid 
erinevates eluvaldkondades eakohaseid ülesandeid lahendades; 
8) käitub loodust hoidvalt; 
9) oskab sihipäraselt vaadelda, erinevusi ja sarnasusi märgata ning kirjeldada; oskab 
esemeid ja nähtusi võrrelda, ühe-kahe tunnuse alusel rühmitada ning lihtsat plaani, tabelit, 
diagrammi ja kaarti lugeda; 
10) oskab kasutada lihtsamaid arvutiprogramme ning kodus ja koolis kasutatavaid tehnilisi 
seadmeid; 
11) austab oma kodupaika, kodumaad ja Eesti riiki, tunneb selle sümboleid ning täidab 
nendega seostuvaid käitumisreegleid; 
12) oskab ilu märgata ja hinnata; hindab loovust ning tunneb rõõmu liikumisest, 
loovast eneseväljendusest ja tegevusest; 
13) hoiab puhtust ja korda, hoolitseb oma välimuse ja tervise eest ning tahab olla terve; 
14) oskab ohtlikke olukordi vältida ja ohuolukorras abi kutsuda, oskab ohutult liigelda; 
15) teab, kelle poole erinevate probleemidega pöörduda, ning on valmis seda tegema 
kooliastmete õppe- ja kasvatuseesmärkide saavutamist ja valdkonnapädevuste kujunemist. 
11
5.2. II kooliastmes taotletavad pädevused 
Teise kooliastme lõpus õpilane: 
1) hindab harmoonilisi inimsuhteid, mõistab oma rolli pereliikmena, sõbrana, kaaslasena 
ja õpilasena; peab kinni kokkulepetest, on usaldusväärne ning vastutab oma tegude eest; 
2) oskab keskenduda õppeülesannete täitmisele, oskab suunamise abil kasutada eakohaseid 
õpivõtteid (sealhulgas paaris- ja rühmatöövõtteid) olenevalt õppeülesande iseärasustest; 
3) väärtustab oma rahvust ja kultuuri teiste rahvuste ning kultuuride seas, suhtub 
inimestesse eelarvamusteta, tunnustab inimeste, vaadete ja olukordade erinevusi ning mõistab 
kompromisside vajalikkust; 
4) oskab oma tegevust kavandada ja hinnata ning tulemuse saavutamiseks vajalikke 
tegevusi valida ja rakendada, oma eksimusi näha ja tunnistada ning oma tegevust korrigeerida; 
5) oskab oma arvamust väljendada, põhjendada ja kaitsta, teab oma tugevaid ja nõrku külgi 
ning püüab selgusele jõuda oma huvides; 
6) oskab mõtestatult kuulata ja lugeda eakohaseid tekste, luua eakohasel tasemel keeleliselt 
korrektseid ning suhtlussituatsioonile vastavaid suulisi ja kirjalikke tekste ning mõista suulist 
kõnet; 
7) tuleb vähemalt ühes võõrkeeles toime igapäevastes suhtlusolukordades, mis nõuavad 
otsest ja lihtsat infovahetust tuttavatel rutiinsetel teemadel; 
8) on kindlalt omandanud arvutus- ja mõõtmisoskuse ning tunneb ja oskab juhendamise 
abil kasutada loogikareegleid ülesannete lahendamisel erinevates eluvaldkondades; 
9) väärtustab säästvat eluviisi, oskab esitada loodusteaduslikke küsimusi ja hankida 
loodusteaduslikku teavet, oskab looduses käituda, huvitub loodusest ja looduse uurimisest; 
10) oskab kasutada arvutit ja internetti suhtlusvahendina ning oskab arvutiga vormistada 
tekste; 
11) oskab leida vastuseid oma küsimustele, hankida erinevatest allikatest vajalikku 
teavet,seda tõlgendada, kasutada ja edastada; oskab teha vahet faktil ja arvamusel; 
12) tunnetab end oma riigi kodanikuna ning järgib ühiselu norme; 
13) väärtustab kunstiloomingut ning suudab end kunstivahendite abil väljendada; 
14) väärtustab tervislikke eluviise, on teadlik tervist kahjustavatest teguritest ja 
sõltuvusainete ohtlikkusest; 
15) on leidnud endale sobiva harrastuse ning omab üldist ettekujutust töömaailmast. 
12
5.3. III kooliastmes taotletavad pädevused 
Kolmanda kooliastme lõpus õpilane: 
1) tunneb üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid, järgib neid, ei jää ükskõikseks, 
kui neid eiratakse, ning sekkub vajaduse korral oma võimaluste piires; 
2) tunneb ja austab oma keelt ja kultuuri ning aitab kaasa eesti keele ja kultuuri säilimisele 
ja arengule. Omab ettekujutust ja teadmisi maailma eri rahvaste kultuuridest, suhtub teistest 
rahvustest inimestesse eelarvamustevabalt ja lugupidavalt; 
3) on teadmishimuline, oskab õppida ja leida edasiõppimisvõimalusi, kasutades vajaduse 
korral asjakohast nõu; 
4) on ettevõtlik, usub iseendasse, kujundab oma ideaale, seab endale eesmärke ja tegutseb 
nende nimel, juhib ja korrigeerib oma käitumist ning võtab endale vastutuse oma tegude eest; 
5) suudab end olukorda ja suhtluspartnereid arvestades kõnes ja kirjas selgelt ja asjakohaselt 
väljendada, mõista ja tõlgendada erinevaid tekste, tunneb ja järgib õigekirjareegleid; 
6) valdab vähemalt üht võõrkeelt tasemel, mis võimaldab igapäevastes olukordades 
suhelda kirjalikult ja suuliselt ning lugeda ja mõista eakohaseid võõrkeelseid tekste; 
7) suudab lahendada igapäevaelu erinevates valdkondades tekkivaid küsimusi, mis 
nõuavad matemaatiliste mõttemeetodite (loogika ja ruumilise mõtlemise) ning esitusviiside 
(valemite, mudelite, skeemide, graafikute) kasutamist; 
8) mõistab inimese ja keskkonna seoseid, suhtub vastutustundlikult elukeskkonda ning elab 
ja tegutseb loodust ja keskkonda säästes; 
9) oskab esitada loodusteaduslikke küsimusi, nende üle arutleda, esitada teaduslikke 
seisukohti ja teha tõendusmaterjali põhjal järeldusi; 
10) suudab tehnikamaailmas toime tulla ning tehnikat eesmärgipäraselt ja võimalikult riskita 
kasutada; 
11) on aktiivne ja vastutustundlik kodanik, kes on huvitatud oma kooli, kodukoha ja riigi 
demokraatlikust arengust; 
12) suudab väljendada ennast loominguliselt, peab lugu kunstist ja kultuuripärandist; 
13) väärtustab ja järgib tervislikku eluviisi ning on füüsiliselt aktiivne; 
14) mõtleb süsteemselt, loovalt ja kriitiliselt, on avatud enesearendamisele. 
Väärtushoiakute saavutatuse kohta antakse õpilasele tagasisidet. Seda tehakse suuliselt ja ka 
kirjalikult eKooli kaudu. 
13
6. Õppekorraldus koolis 
6. 1. Õppetegevuse korraldus 
1) Õppeaasta kestab 1. septembrist järgmise aasta 31. augustini. 
2) Õppeaasta koosneb õppetrimestritest ja koolivaheaegadest. 
3) Laeva Põhikoolis kehtivad Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt kehtestatud 
koolivaheajad. 
4) Õppeperioodis on kokku vähemalt 175 õppepäeva. Lõpuklassis on õppeperioodis kokku 
vähemalt 185 õppepäeva. 
5) Õppepäev on kalendripäev, mil õpilane on päevakava või individuaalse õppekava alusel 
kohustatud õppes osalema. Ühes nädalas on kuni viis õppepäeva. 
6) Lõpueksami toimumise päeval ja vähemalt kahel koolipäeval enne seda õppetunde ei toimu. 
Lõpueksami toimumise päev ja sellele eelnevad kaks koolipäeva arvatakse õppepäevade hulka. 
7) Igapäevase koolitöö korralduse põhialus on tunniplaan, millega on määratletud õpilase 
nädala õppekoormus õppeaineti ja õppetundide järjekord õppepäevas. 
8) Õppekorralduse põhivorm koolis on õppetund. Õppetund on kooli päevakavas või õpilasele 
koostatud individuaalses õppekavas juhendatud õppeks ettenähtud ajavahemik. 
9) Õppetunni arvestuslik pikkus on 45 minutit. Õppetund vaheldub vahetunniga. Õppetunni 
võib jagada mitmeks osaks ning kuni kaks õppetundi võib toimuda järjest, ilma vahetunnita. 
Vahetunni pikkus on vähemalt kümme minutit iga õppetunni kohta. 
10) Juhendatud õppeks on koolis ainetund, individuaaltund, konsultatsioon, digiõpe, õppekäik, 
külalisloeng jne, mis on suunatud teadmiste ja oskuste omandamisele ning toimub 
õppekeskkonnas, milles osalevad nii õpilane kui ka õpetaja 
11) Õpilaste arvu vähesuse tõttu võivad ainetunnid toimuda liidetud õpirühmades.
12) Käsitööd ja kodundust ning tehnoloogiaõpetust õpitakse rühmades, mis on moodustatud 
õpilaste soove ja huvisid arvestades. 
13) Kooli päevakavas kajastub õppetegevuste ning kooli õppekava toetavate õppekavaväliste 
tegevuste järjestus ja ajaline kestvus. 
6.2. Tunnijaotusplaan 
Tunniplaanis on lubatud suurimaks nädala õppekoormuseks 
14
1. klassis 20 õppetundi ; 
2. klassis 23 õppetundi; 
3. ja 4. klassis 25 õppetundi; 
5. klassis 28 õppetundi; 6. ja 
7. klassis 30 õppetundi; 
8. ja 9. klassis 32 õppetundi. 
Laeva Põhikool tagab õpilasele õppe kohustuslikes õppeainetes alljärgnevas 
tunnijaotusplaanis esitatud nädala õppetundide mahus, kaldkirjas on esitatud Põhikooli riiklikus 
õppekavas § 15 lõikes 4 nimetatud tundide kasutamine.
Tabel 1. Tunnijaotusplaan õppeaineti ja klassiti.
 
6.3. Vaba tunniressursi kasutamine, valikained ja võõrkeeled 
1) Vaba tunniressursi (Põhikooli riiklik õppekava § 15 lõige 4) kasutamine on esitatud 
tunnijaotusplaanis (Tabel 1.)
a) Kohustuslike õppeainete tundide arvu suurendamine, et toetada riiklikus 
õppekavas nimetatud üld- ja ainealaste pädevuste saavutamist.
b) Valikained, et toetada üldpädevuste saavutamist.
c) Klassijuhatajatund, et toetada üldpädevuste saavutamist ja viia ellu 
projektitegevusi.
2) Valikained põhikoolis on kooli valik ja on õpilastele kohustuslikud. 
Valikaineteks on:
Õppeaine/Klass
Eesti keel 7 6 1 6 5 3 3 2 2 2
Kirjandus 2 2 2 2 2
A-võõrkeel 1 3 3 1 3 1 3 3 3 3
B-võõrkeel 3 1 3 3 3
Matemaatika 3 1 3 1 4 5 4 1 4 1 5 4 4
Loodusõpetus 1 1 1 2 3 2 2
Geograafia 1 1 2 2
Bioloogia 1 2 2
Keemia 2 2
Füüsika 2 2
Ajalugu 1 1 2 2 2 2
Inimeseõpetus 1 1 1 1 1 1
Ühiskonnaõpetus 1 2
Muusika 2 2 2 2 1 1 1 1 1
Kunst ja tööõpetus 3 3 3
Kunst 1 1 1 1 1 1
Käsitöö ja kodundus, 
tehnoloogiaõpetus 1 1 2 2 2 2 1
Kehaline kasvatus 2 3 3 3 3 2 2 2 2
Karjääriõpetus 0,5 0,5
Informaatika 1
Klassijuhataja 1 1 1 1 1 1 1 0,5 0,5
Kokku 20 23 25 25 28 30 30 32 32
1. klass 2. klass 3. klass 4. klass 5. klass 6. klass 7. klass 8. klass 9. klass
15
• 3. klassis informaatika, mis toetab läbiva teema „Teabekeskkond“ ja „Tehnoloogia 
ja innovatsioon“ rakendamist ja digipädevuste arendamist. 
• 8.-9. klassis karjääriõpetus, mille eesmärgiks koolis on õppetegevuse läbiva teema 
„Elukestev õpe ja karjääri planeerimine” kaudu õpilase kujundamine isiksuseks, kes 
on valmis õppima kogu elu, täitma erinevaid rolle muutuvas õpi-, elu- ja 
töökeskkonnas ning kujundama oma elu teadlike otsuste kaudu, sealhulgas tegema 
mõistlikke kutsevalikuid. 
3) Klassijuhatajatund toimub kõigis klassides eesmärgiga toetada õpilaste sotsiaalset 
arengut ja üldpädevuste saavutamist. Klassijuhatajatund toetab Ettevõtliku Kooli ja 
KiVa programmide tegevusi.
4) Koolis õpetatakse A-võõrkeelena inglise keelt alates 2. klassist ja B-võõrkeelena vene 
keelt alates 6. klassist. 
6.4. Õppe- ja kasvatustöö korraldus kooliastmetes
I kooliaste 
1)Esimeses klassis on õpetuse ja kasvatuse põhitaotluseks õpilaste kohanemine koolieluga, 
turvatunde ja eduelamuste kogemine ning valmisoleku kujunemine edasiseks edukaks 
õppetööks. Õpilaste koolivalmidus ja võimed on erinevad, seetõttu diferentseeritakse
õppeülesandeid ja nende täitmiseks kuluvat aega. 
Õppetöö käigus keskendutakse: 
- kõlbeliste tõekspidamiste ning heade käitumistavade tundmaõppimisele ja järgimisele; 
- positiivse suhtumise kujunemisele koolis käimisesse ja õppimisesse; 
- õpiharjumuse ja -oskuste kujundamisele ning püsivuse, iseseisvuse ja eesmärgistatud töö 
oskuste ning valikute tegemise oskuste arendamisele; 
- eneseväljendusoskuse ja -julguse kujunemisele; 
- põhiliste suhtlemis- ja koostööoskuste omandamisele, sealhulgas üksteist toetavate ja 
väärtustavate suhete kujunemisele õpilaste vahel; 
- õpiraskuste äratundmisele ning tugisüsteemide ja õpiabi pakkumisele. 
2) Õpetaja olulisim ülesanne on toetada iga õpilase eneseusku ja õpimotivatsiooni. 
3) Esimeses kooliastmes toimub õppetöö üld- ja aineõppena.
II kooliaste 
16
1) Teises kooliastmes on õpetuse ja kasvatuse põhitaotluseks vastutustundlike ja iseseisvate 
õpilaste kujunemine. Õppetöös on oluline äratada ja säilitada õpilaste huvi õppekavaga 
hõlmatud teadmis- ja tegevusvaldkondade vastu. 
Õppeöö käigus keskendutakse:
- õpimotivatsiooni hoidmisele ja tõstmisele, seostades õpitut praktikaga ning 
võimaldades õpilastel teha valikuid, langetada otsuseid ja oma otsuste eest vastutada; 
- huvitegevusvõimaluste pakkumisele; 
- õpilaste erivõimete ja huvide äratundmisele ning arendamisele; - õpiraskustega õpilastele 
tugisüsteemide ja õpiabi pakkumisele. 
2) Õpetuses rakendatakse mitmekesiseid tööviise ja ülesandeid, mis võimaldavad murdeikka 
jõudvatel õpilastel teha iseseisvaid valikuid ja seostada õpitut praktilise eluga ning aitavad 
toime tulla õpilaste individuaalselt erineva arenguga, nende muutuvate suhete ja 
tegutsemisega uutes rollides. 
III kooliaste 
1) Kolmandas kooliastmes on õppe ja kasvatuse põhitaotlus aidata õpilastel kujuneda 
vastutustundlikeks ühiskonnaliikmeteks, kes igapäevaelus iseseisvalt toime tulevad ning 
suudavad oma huvidele ja võimetele vastavat õpiteed valida. 
Õppetöö käigus keskendutakse 
- õpimotivatsiooni hoidmisele; 
- õppesisu ja omandatavate oskuste seostamisele igapäevaeluga ning nende rakendatavuse 
tutvustamisele tulevases tööelus ja jätkuõpingutes; 
- erinevate õpistrateegiate teadvustatud kasutamisele ning enesekontrollimise oskuse 
arendamisele; 
- pikemaajaliste õppeülesannete (sealhulgas uurimuslike õppeülesannete) planeerimisele, 
eesmärkide püstitamisele ja oma tulemuste hindamisele; 
- õpilaste erivõimete ja huvide arendamisele; 
- õpilaste toetamisele nende edasiste õpingute ja kutsevalikute tegemisel. 
6.5. Distantsõppe korraldus eesmärgiga ennetada või tõkestada tuvastatud nakkushaiguse 
levikut 
1. Kool juhindub distantsõppe läbiviimisel Andmekaitse Inspektsiooni 07. oktoobri 2020. 
a ringkirjas edastatud ühistest suunistest koolidele. 
17
2. Kool annab ette distantsõppeks vajalikud nõuded ja küsib tagasiside, kas kodus on 
vastav tehniline valmisolek olemas või mitte. Kool ei küsi õpilastelt ega vanematelt täpsemaid 
tehnilisi andmeid või andmeid teenusepakkujate kohta. 
3. Virtuaalsed õppetöö korraldamise keskkonnad
3.1. Juhul, kui isikuandmeid töödeldakse virtuaalkeskkonnas selgelt kogu kooli õppetöö 
korraldamiseks, sh ka distantsõppeta, ei ole küsita selleks eelnevaid nõusolekuid. Samuti ei 
paku kool alternatiivseid lahendusi või ühe lapsevanema tõttu ei korralda kool ümber oma 
tavapärast tööd. Sellised keskkonnad, mida kool kasutab kogu kooli õppetöö korraldamiseks 
on eKool ja kooli domeeniga meiliaadressid. 
3.2. Õppetöö korraldamist võimaldavate keskkondade paroolide haldamine toimub kas õpilase 
enda või nooremate laste puhul nende vanema poolt ning koolile jääb parooli taastamisel 
administreeriv roll. Selle korralduseks loob kool konto loomisel ühekordsed ajutised paroolid, 
mis tuleb õpilasel või vanemal pärast sisse logimist kohe ära muuta. 
4. Virtuaalsed õppetöö abistamise keskkonnad 
4.1. Kõik muud keskkonnad, mis ei ole õppetöö korraldamiseks vältimatud, on 
nõusolekupõhised. Neid keskkondi pakub kool alternatiivina neile, kes ei soovi õppetööks 
tavapäraselt kasutatavaid keskkondi kasutada.
4.2. Otsused, milliseid keskkondi ja rakendusi (äppe) tunni läbiviimisel kasutada, teeb kool, 
mitte iga õpetaja eraldi. Erandina on need testide loomise keskkonnad, mis ei nõua konto 
tegemist ja kus ei toimu isikuandmete salvestamist. Muul juhul valib ja vastustab kool, 
millised virtuaalsed abivahendid on kooli hinnangul turvalised ja tööks vajalikud. 
Keskkondade valikul kasutab kool võimalusel sama tooteperekonna teenuseid (sama konto 
erinevatele teenustele), et ei tekiks liiga palju erinevaid keskkondade haldamisega seotud 
kohustusi. 
4.3. Pärast eesmärgi täitumist hoolitseb kool, et kõik andmed ja kasutajakontod saaksid 
kustutatud. 
4.4. Keskkonna valikul lähtub kool vanuselisest piirangust, mille on keskkond seadnud. 
Eelistatakse Euroopa Liidu tegevuspiirkonnas andmete töötlemist arvestavate keskkondadega, 
sest probleemide korral on sel juhul tagatud ühtsed õiguskaitsepõhimõtted. 
4.5. Pärast hinde väljapanemist (s.t. pärast hindamise vaidlustusaega) tagab kool, et õpetaja on 
kõik saadud failid, videod ja fotod kustutanud. Või kui soovitakse midagi hiljem muul 
18
eesmärgil kasutada, peab õpetajal olema selleks eelnev nõusolek. Et kool saaks seda nõuet 
täita, peavad õpetajad kasutama töövahendiks ainult kooli domeeniga e-posti aadressi. 
4.6. Videote ja fotode edastamisel õpetajale (nt kehalise tunni harjutuste sooritamise 
hindamiseks) kasutatakse ainult sellist võimalust, kus kasutajad laevad need üles kooli 
serverisse, kus need pärast teatud aja möödumist automaatselt kustutatakse, ning teavitatakse 
puudutatud isikud sellest, kaua andmeid säilitatakse. 
4.7. Õpilast tuleb jäädvusta fotol või videol nii, et ta ei oleks üheselt tuvastatav (nt selja tagant, 
kaugelt distantsilt, hiljem udutades jms). Õpilased võivad kooliga jagada videot ka nii, et see 
on nähtav vaid õpetajale, ei ole alla laetav ja õpilased saavad selle hiljem ise ära kustutada. 
Juhul, kui video funktsioon ei ole õpitulemuse saavutatuse hindamiseks vajalik, siis 
kasutatakse ainult häälsalvestavaid programme. 
4.8. Kool hoolitseb selle eest, et kooli arvutid, serverid jms oleks turvalised. Kooli töötajad ei 
töötle avalikus pilveruumis näiteks laste, õpetajate või vanemate eriliigilisi isikuandmeid. 
Isikuandmete Euroopa Liidust väljapool majutatud pilve andmete edastamisel lähtub kool 
isikuandmete kaitse üldmääruse reeglitest ja nõuetest andmete kolmandasse riiki edastamise 
kohta. Distantsõppes võib õpetaja kasutada ka Facebooki (sh Instagrammi) gruppe, kus 
õpetaja ja õpilased saavad omavahel mõtteid ja kogemusi vahetada. 
5. Tundide salvestamine ja ülekanded (distantsõpe ja põimõpe) 
5.1. Tundide voogedastamine põimõppe ja distantsõppe korral toimub avaliku ülesande 
täitmiseks ning ei vaja eelnevaid nõusolekuid. 
5.2. Distantsõppe korral toimub kogu õppetöö virtuaalselt õppetöö korraldamise eesmärgil. 
5.3. Põimõppe korral peab esinema igal korral reaalne vajadus (nt kokkulepe mõne vanemaga, 
kelle laps peab olema karantiinis, isolatsioonis jms). Kas üldse ja mis tingimustel kellelegi 
põimõppe võimalust pakutakse, otsustab õpetaja. Eemalolevatel õpilasel on alati võimalus 
kokkuleppel õpetajaga kasutada eraldi suhtlust õpetajaga nagu koduõppel, nõu küsimisel, 
järelevastamisel jms. 
5.4. Põimõppeläbiviimise otsustab õpetaja. Põimõpet on tehniliselt keerukas läbi viia (õpetaja 
liigub klassis ringi ja pole pidevalt kaamera ees, tema hääl ei kostu mikrofoni, taustamüra 
segab õpetaja kuulamist), mistõttu sellisel viisil tunnis osalemine ei pruugi anda soovitud 
eesmärki. Samas võimalus klassiga videosilla kaudu suhelda aitab eemaloleval õpilasel tunda, 
et ta on osa kollektiivist. Iga konkreetse juhtumi puhul teeb otsuse õpetaja. 
19
5.5. Põimõppe võimaluse kasutamiseks kasutatakse vaid mittestatsionaarseid kaameraid, kuna 
statsionaarsete kaamerate paigaldamine klassiruumi ei ole põhjendatud. 
5.6. Õpetaja peab tagama, et ligipääs otseülekandele on vaid selleks ettenähtud isikutel. Kui 
teenus võimaldab, võib juurdepääsu ülekandekeskkonnale täiendavalt kaitsta salasõnaga. 
Õpetajal peab veenduma, et ülekannet jälgivad vaid ettenähtud õpilased, sh ei või seda ilma 
kokkuleppeta jälgida ka lapsevanemad. Seega on põhjendatud õpetaja nõue, et tundi ei või 
jälgida kõrvalised isikud kodus ning selle võib õpetaja seada tunnis osalemise tingimuseks. 
Reaalajas õpilastest videopildi jälgimine on meie hinnangul põhjendatud, et õpetaja saaks 
tundi läbi viia, sh kontrollida õpilase tunnis osalemist. Seega võib õpetaja nõuda, et õpilane 
peab oma videopilti jagama. 
5.7. Kui eesmärk on tunnis osalemine ja tunni läbiviimine, siis puudub põhjendus järele 
vaatamiseks ja salvestamiseks. Kui õpilane tunnist puudub, siis ka järele vastamine toimub nii, 
nagu see toimuks ilma distantsõppeta. 
5.8. Õpetajad kasutavad ainult selliseid virtuaalkeskkondi, mis võimaldavad õpetajal, kui tunni 
läbiviijal salvestamisfunktsiooni kasutamist kontrollida ja seadistada selliselt, et nt ainult 
õpetaja saab salvestamise algatada. See annab võimaluse maandada riske, et ei toimuks 
kontrollimatut õppetunni salvestamist ja hilisemat levitamist ja avaldamist. Kui salvestamine 
on virtuaalkeskkonnas õpetaja poolt aktiveeritud, tuleb õpetajal sellest õpilasi teavitada, ning 
tuleb arvestada, et salvestub ka teenuse suhtlusaknas toimuv infovahetus. 
5.9. Klassiruumis toimuva tunni edastamisel suunab õpetaja arvutikaamera nii, et õpilased ei 
oleks kogu aja näoga otse kaamerasse (nt selja tagant) või näitab vaid õpetajat. Distantsõppe 
korral tuleb õpilastel hoida enda arvutipilti kodus nii, et peale nende ei oleks taustal muid 
isikuid ja tuleks kasutada kõrvaklappe. 
6. Distantsõppes tunni salvestamine ja salvestite jagamine ei ole ilma eelneva kokkuleppeta 
lubatud. Sellise õpilaste või vanemate tegevuse eest ei vastuta enam kool. 
7. Koolilõuna pakkumine distantsõppe ajal 
7.1. Õiguskantsleri avaliku selgituse kohaselt on koolilõuna mitterahaline hüvitis, mille 
pakkumise kohustust kohalikul omavalitsusel ei ole. Sellest lähtuvalt on kool asunud 
seisukohale, et tegemist on koostöös kohaliku omavalituse ja kooliga pakutava võimalusega 
(sh on koolil õigus seada teenuse kasutamiseks ka õiglased tingimused). 
20
7.2. Kui kool koostöös kooli pidajaga otsustab pakkuda koolilõunat koos koju viimise 
teenusega, siis vanematelt kontaktandmete küsimine on vajalik. Iga vanem saab ise otsustada, 
kas ta teenust kasutab, seega on tegemist nõusolekupõhise andmete töötlemisega (IKÜM 
artikkel 6 lõige 1 punkt a). 
8. Distantsõppe korral on tagatud tugiteenuste ja teiste teenuste kättesaadavus, sh 
koolitervishoiuteenus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ette nähtud korras. 
7. Läbivate teemade rakendamine 
Läbivad teemad on üld- ja valdkonnapädevuste, õppeainete ja ainevaldkondade lõimingu 
vahendiks . Läbivad teemad võimaldavad luua ettekujutuse ühiskonna kui terviku arengust ja 
toetavad õpilaste suutlikkust oma teadmisi erinevates eluvaldkondades rakendada. Läbivaid 
teemasid arvestatakse koolikeskkonna kujundamisel ja neid lõimitakse üld- ja 
valdkonnapädevustega, õppeainete ja ainevaldkondadega. 
Läbivate teemade õpe realiseerub eelkõige: 
- õpikeskkonna korralduses – kooli vaimse, sotsiaalse ja füüsilise õpikeskkonna kujundamisel 
arvestatakse läbivate teemade sisu ja eesmärke; 
- aineõppes – läbivatest teemadest lähtudes tuuakse aineõppesse sobivad teemakäsitlused,
näited ja meetodid, viiakse koos läbi aineteüleseid, klassidevahelisi ja ülekoolilisi projekte. 
Õppeainete roll läbiva teema õppes on lähtuvalt õppeaine taotlustest ja õppesisust erinev, 
olenevalt sellest, kui tihe on ainevaldkonna seos läbiva teemaga; 
- kooli projektinädalate või projektipäevade raames – projektinädala või projektipäeva jooksul 
toimub õpe koolis ühest üldteemast lähtuvalt, mida käsitletakse erinevate õppeainete kaudu, 
lõimides neid omavahel. Projektinädala eesmärgiks on tervikliku maailmapildi loomine; 
- valikainete valikul valikained toetavad läbivate teemade taotlusi;
- läbivatest teemadest lähtuvas või õppeaineid lõimivas loovtöös – õpilased võivad läbivast 
teemast lähtuda selle loovtöö valikul, mida tehakse kas iseseisvalt või rühmatööna; 
- korraldades võimaluse korral koostöös kooli pidaja, paikkonna asutuste ja ettevõtete, teiste 
õppe-ja kultuuriasutuste ning kodanikuühendustega klassivälist õppetegevust ja huviringide 
tegevust ning osaledes maakondlikes ja üle-eestilistes projektides. 
Õpetuses ja kasvatuses käsitletavad läbivad teemad on: 
1) Elukestev õpe ja karjääri planeerimine – taotletakse õpilase kujunemist isiksuseks, 
kes on valmis õppima kogu elu, täitma erinevaid rolle muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas 
ning kujundama oma elu teadlike otsuste kaudu, sealhulgas tegema mõistlikke kutsevalikuid 
21
2) Keskkond ja jätkusuutlik areng – taotletakse õpilase kujunemist sotsiaalselt 
aktiivseks, vastutustundlikuks ja keskkonnateadlikuks inimeseks, kes hoiab ja kaitseb 
keskkonda ning väärtustades jätkusuutlikkust, on valmis leidma lahendusi keskkonna- ja 
inimarengu küsimustele; 
3) Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus – taotletakse õpilase kujunemist aktiivseks ning
vastutustundlikuks kogukonna- ja ühiskonnaliikmeks, kes mõistab ühiskonna toimimise 
põhimõtteid ja mehhanisme ning kodanikualgatuse tähtsust, tunneb end ühiskonnaliikmena 
ning toetub oma tegevuses riigi kultuurilistele traditsioonidele ja arengusuundadele; 
4) Kultuuriline identiteet – taotletakse õpilase kujunemist kultuuriteadlikuks inimeseks, 
kes mõistab kultuuri osa inimeste mõtte- ja käitumislaadi kujundajana ning kultuuride 
muutumist ajaloo vältel, kellel on ettekujutus kultuuride mitmekesisusest ja kultuuriga 
määratud elupraktikate eripärast ning kes väärtustab omakultuuri ja kultuurilist mitmekesisust 
ning on kultuuriliselt salliv ja koostööaldis; 
5) Teabekeskkond – taotletakse õpilase kujunemist teabeteadlikuks inimeseks, kes tajub 
ja teadvustab ümbritsevat teabekeskkonda, suudab seda kriitiliselt analüüsida ning toimida 
selles oma eesmärkide ja ühiskonnas omaksvõetud kommunikatsioonieetika järgi; 
6) Tehnoloogia ja innovatsioon – taotletakse õpilase kujunemist uuendusaltiks ja
nüüdisaegseid tehnoloogiaid eesmärgipäraselt kasutada oskavaks inimeseks, kes tuleb toime 
kiiresti muutuvas tehnoloogilises elu-, õpi- ja töökeskkonnas; 
7) Tervis ja ohutus – taotletakse õpilase kujunemist vaimselt, emotsionaalselt, sotsiaalselt 
ja füüsiliselt terveks ühiskonnaliikmeks, kes on võimeline järgima tervislikku eluviisi, käituma 
turvaliselt ning kaasa aitama tervist edendava turvalise keskkonna kujundamisele; 
8) Väärtused ja kõlblus – taotletakse õpilase kujunemist kõlbeliselt arenenud inimeseks, 
kes tunneb ühiskonnas üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid, järgib neid koolis ja 
väljaspool kooli, ei jää ükskõikseks, kui neid eiratakse, ning sekkub vajaduse korral. 
8. Lõimingu rakendamine 
Õppetegevus ja selle tulemused kujundatakse tervikuks lõimingu kaudu. Lõiming on õpetajate 
teadlik katse seostada erinevaid teadmisi ja oskusi ning õppemeetodeid omavahel nii, et 
saavutada õppekava ja õpetuse terviklikkus. 
Lõiming toetab õpilaste üld- ja valdkonnapädevuste kujunemist. 
1) Lõimingu saavutamist kavandab kool õppekava arenduse ning ning õppe- ja 
kasvatustegevuse planeerimise käigus kooli üldtööplaani tasandil ning õpetaja oma töö 
planeerimisel töökava tasandil. Lõimingu mõte avaldub selles, et ühel või teisel moel seostades 
22
eraldiseisvaid õpetatavaid teadmisi ja oskusi, asetades need reaalse elu konteksti ning aidates 
õpilastel neid mõtestada ning seostada üheks tervikuks. 
2) Õppe lõimimine saavutatakse erinevate ainevaldkondade õppeainete ühisoas järgimisel, 
õppeainete, koolisiseste projektide ja läbivate teemade ühiste temaatiliste rõhuasetuste, 
õppeülesannete ning –viiside abil. 
3) Lõimingu saavutamiseks korraldatakse Laeva Põhikoolis õpet ja kujundatakse 
õpikeskkonda ning õpetajate koostööd viisil, mis võimaldab aineülest käsitlust: täpsustades 
pädevusi, seades õppe-eesmärke ning määratledes erinevate õppeainete ühiseid probleeme ja 
mõistestikku. 
4) Õppe lõimingut taotlevad tunnivälised ja ülekoolilised projektid kavandatakse koostöös 
iga õppeaasta alguseks ning need kajastuvad kooli üldtööplaanis. Tulenevalt kooli 
üldtööplaanist arvestavad õpetajad oma tööd planeerimisel kavandatud projektidega. 
5) Lõimingul on oluline roll õppimise fragmenteerituse vähendamises, eesmärgiga muuta 
õppimine õpilase jaoks tähenduslikuks. Selle saavutamiseks kasutatakse probleemõpet, mis 
julgustab õpilasi uurima võimalusi, välja mõtlema alternatiivseid lahendusi, tegema koostööd 
teiste õpilastega, välja pakkuma ideid ja hüpoteese ning lõpuks välja pakkuma parima 
lahenduse, mille nad ise leidsid. 
6) Lõiming võimaldab püüelda suunas, kus õpilased areneksid aktiivseteks 
ennastjuhtivateks õppijateks, kes konstrueerivad oma teadmisi varasematele teadmistele 
tuginedes ning õppimise käigus omandatud kogemustest ja seostest. 
7) Lõimingu puhul on oluline lõimingutsentri määratlemine. Lõimingutsentrit kasutatakse 
millegi saavutamiseks ning selle ümber kavandatakse õppetegevus. Lõimingutsentriks võib olla 
mingi teadmine, oskus või suhtumine või mingi keskne idee. Kooli õppekava kontekstis on 
sellisteks aineülesteks ideedeks pädevused. Pädevusi käsitletakse kui lõimingutsentreid, mis on 
aluseks suutlikkuse kujunemisel. Pädevuste kujundamist taotletakse nii õppe- kui ka 
õppekavavälises tegevuses. 
8) Lõimingutsentriks võivad olla - erinevad õppeviisid (individuaalne, paaris- ja rühmatöö, 
diskussioon, ajurünnak, probleemõpe, õppekäik, ekskursioon, matk), mis aitavad õpilasel omandada 
erinevaid töövõtteid ja saada kogemusi; - erinevad õppeülesanded (projekt, referaat, uurimistöö, 
loovtöö, essee), mis täidavad olulist rolli sisemise lõimingu saavutamisel; Lõiminguks võib olla 
mistahes probleem, meetod või vahend, millega seostatakse kaks või enam õpikogemust. 
9) Lõimingutsentri määratlemisel lähtutakse õppekava üldosas ja ainevaldkondade 
üldosades ning ainekavades esitatud üld-, valdkonna- ja ainepädevustest. Valitud 
lõimingutsentri käsitlemiseks tuleb leida sobiv lõiminguviis ja sellega seotud tegevused. 
23
Tegevused peavad olema õpetaja poolt valitud hariduslikult tähenduslikud ja soodustama iga 
aine õpitulemuste saavutamist ka siis, kui nad ei sisalda endas lõimingut. 
10) Lõiming väljendub õpetaja töö planeerimisel õppetegevustena. Tegevusteks võivad olla 
projektide kavandamine ja teostamine, probleemide lahendamine, uurimine, küsimuste 
esitamine ja neile vastuste leidmine. 
11) Lõimingu õnnestumiseks oluline õpetajate koostöö ning koolis on loodus võimalused 
õpetajate oma vaheliseks tihedaks koostööks. Lõimingu viisi valikul on õpetaja vaba ning valik 
sõltub sellest, mida tahetakse lõimimisega saavutada: kas luua seoseid üksikute õpitulemuste 
vahel, ainevaldkondade sees ja ainevaldkondade vahel või soovitakse lõiminguga saavutada 
kooliastme pädevusi, üldpädevusi või valdkonnapädevusi. 
12) Õpetajal on kasutada järgmised lõiminguviisid: ainetevahelised seosed, ajaline 
kooskõla, ainete kombineerimine, teemakeskne lõiming jms. 
13) Valdkonnasisesed ja õppeainete lõimingu võimalused teiste ainevaldkondadega on 
kirjeldatud riikliku õppekava ja kooli valikainete ainevaldkondade kavades. Õpetaja arvestab 
nende võimalustega õppetöö planeerimisel ja läbiviimisel. 
9. Kooli õppekava välise õppimise või tegevuse arvestamine koolis õpetatava 
osana 
1) Õpilase vanema ja direktori või direktori volitatud isikuga kokkuleppel võib kool arvestada 
kooli õppekavavälist õppimist koolis läbitava õppe osana tingimusel, et see võimaldab 
õpilasel saavutada kooli või individuaalse õppekavaga määratud õpitulemusi. 
2) Kooli õppekava väliste õpingute või tegevuste arvestamine kooli õppekava osana võimaldab 
suurendada õpilaste, sealhulgas erivajadustega õpilaste hariduslikku mobiilsust ning 
avardada võimalusi kooliväliseks õppeks. Mujal õppimine annab paindlikuma võimaluse 
hariduse omandamiseks ja annab andekamatele õpilastele võimaluse ennast teostada. 
3) Kooli õppekava välise õppimise arvestamisel lähtutakse õpitu sisust ja õpitulemustest. 
Koolil on õigus nõuda täiendavaid materjale, kui tõendusmaterjal õpitu sisu või õpitulemuste 
kohta pole piisav. 
4) Kooli õppekava välise õppe või tegevuse arvestamisel loetakse tulemused samaväärseks 
õppekava läbimisel saavutatud õpitulemustega. 
5) Kooli õppekava väliste õpingute või tegevuste arvestamisel kooli õppekava osana võivad 
võimalikud äraütlemised olla seotud 
- tähtajalise aegumisega – kui õppimine on toimunud enam kui kolm aastat tagasi; 
24
- sisulise aegumisega – teatud õpitulemused aeguvad ajas, näiteks seoses infotehnoloogia 
arenguga; 
- topeltarvestamise vältimisega — mujal (näiteks muusikakoolis) õpitu, mille tõenduseks on antud 
muusikakooli tunnistus ei ole automaatselt üle kantav muusika õppeaine läbimisena; - muu mõjuv 
põhjus, miks õppekavavälist õppimist ei saa arvestada õppekava osana. 
-Ei arvestata kooli õppekavaväliseid õpinguid või tegevusi seoses kooli lõpetamisega 
(koolieksami sooritamisel, õpilasuurimuse või praktilise töö sooritamisel ning loovtöö 
koostamisel). 
6) Kooli õppekavaväliste õpingute või tegevuste arvestamiseks vaatab kooli juhtkond läbi 
direktorile laekunud avaldused ja teeb otsuse õpingute arvestamise kohta kooli õppekava osana.
Vajadusel kaastakse arutelule õpetaja(d). 
10. Üldpädevuste kujundamiseks ja õppekeskkonna mitmekesistamiseks 
kavandatud tegevused 
Üldpädevuste kujundamiseks ja õppekeskkonna mitmekesistamiseks on põhikool liitunud 
Liikuma Kutsuva Kooli, Ettevõtliku Kooli ja KiVa programmiga. 
Lisaks toetavad õppekava rakendamist ühistegevused ja osalemine erinevates projektides, mida 
kirjeldatakse konkreetsemalt kooli üldtööplaanis kooskõlas haridus- ja teadusministri 25.augusti 
2010.a 
1) Õppekava rakendamist toetavad ühistegevused:
• Üritused
• Õppekäigud
• Ainenädalad ja -päevad, koolisisesed võistlused (olümpiaadid, konkursid, 
spordivõistlused jne)
• Õpilastele, õpetajatele ja lastevanematele suunatud koolitused (loengud, jne). 
• Osalemine projektides. 
2) Koolis on õpilase individuaalse arengu tagamiseks loodud õppekava täitmist toetavad 
huviringid, mis võimaldavad õpilastel arendada nende tugevaid külgi. 
3) Õppekava efektiivseks täitmiseks tehakse koostööd erinevate partneritega – nii 
koolisiseselt kui ka väljaspool kooli. Koolil on hästi toimiv koostöö õppeprogramme 
pakkuvate muuseumidega, teadusasutustega, erinevate loodushariduskeskustega, Tartu 
valla hallatavate asutustega; lisaks teeme koostööd ka teiste väikeste maakoolidega.
4) Projekt-, õues- ja muuseumiõpe ning ekskursioonid ja õppekäigud 
a. Projekt-, õues- ja muuseumiõpe ning ekskursioonid ja õppekäigud toimuvad üldjuhul 
õppepäeval vastavalt kooli päevakavale. Vajadusel võib kooskõlastatult kooli 
25
juhtkonnaga ja lapsevanematega kasutada õppekäikudeks ja ekskursioonideks lisaks 
teisi aegu õppeaasta sees. 
b. Õppeaasta alguses kavandavad aineõpetajad omavahel kooskõlastades oma 
tööplaanides ülekoolilised projektid. 
c. Õppekäikude, võistlustel osalemise vms ürituste planeerimine toimub õppetöö 
käigus, lähtudes erinevate ainete lõimingutest ja pädevustest. 
d. Õppekäike korraldatakse klassiti või mitme klassiga ühiselt. Igal õppekäigul on 
õpieesmärk, mis lähtub ainekavadest ja läbivatest teemadest. 
11. Liikluskasvatus 
11.1. Liikluskasvatuse korraldus koolis 
1) Vastavalt „Liiklusseaduse § 4 lg 1“ on liikluskasvatuse eesmärk kujundada üksteisega 
arvestavaid liiklejaid, kellel on 
- ohutu liiklemise harjumused ja kes tajuvad liikluskeskkonda ning hoiduvad käitumast 
teisi liiklejaid ohustavalt ja liiklust takistavalt; 
- teadmised ja oskused, mis toetavad nende endi ja teiste liiklejate toimetulekut ja ohutust 
mitmesugustes liiklusolukordades nii jalakäija, sõitja kui ka juhina. 
2) Kooli rolliks on vastavalt „Liiklusseaduse § 4 lg 2“ viia läbi laste liikluskasvatust ja 
valmistada neid ette ohutuks liiklemiseks. 
3) Kooli poolt läbiviidav liikluskasvatus toimub vastavalt ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 
27.10.2011. a määruse nr 136 „Laste liikluskasvatuse kord“. 
4) Liikluskasvatuse teemad planeeritakse õpetajate poolt õppe- ja kasvatustegevust kavandades 
ja seda viiakse läbi ainetundide raames. 
5) Koolivälised liikluskasvatust toetavad tegevused kavandatakse kooli üldtööplaanis ja nende 
läbiviimise eest vastutab kooli juhtkond . 
6) Koolis viiakse läbi jalgratturite koolitust juhilubade taotlemise eesmärgil. 
11.2. Liikluskasvatuse eesmärgid ja õpitulemused 
1) Määruses „Laste liikluskasvatuse kord“ on esitatud liikluskasvatuse sisu kooliastmeti: 
- põhikooli I astmes on liikluskasvatuse sisuks jalakäija ja jalgratturi ohutu liiklemise, 
käitumise ja liikluses toimetuleku õpetamine, lähtudes eelkõige lapse koduümbruse 
liikluskeskkonnast; 
26
- põhikooli II ja III astmes on liikluskasvatuse sisuks erinevate liiklusolukordade 
selgitamine lapse enda ja teiste liiklejate seisukohalt ning linna ja maapiirkonna teedel ohutu 
liiklemise õpetamine. 
2) Maanteeamet soovitab liikluskasvatuse teemade kaudu kujundada alljärgnevad üldised 
teadmised ja oskused ohutuks liiklemiseks kooliastmeti. 
I kooliastmel on liikluskasvatuse eesmärgiks:
- ohutuse väärtustamine ning tähelepanu pööramine ohutusele igapäevases õppe- ja 
kasvatustegevuses; 
- oskus mõista ja väärtustada iseenda ohutust ning ohutut käitumist; ohuolukordade 
tekkepõhjuste selgitamine, ohu ennetamine, ohutust tagavate turvavahendite kasutamine, 
abi kutsumine. 
I kooliastme lõpuks õpilane:
- teab hädaabi numbrit (112), oskab ohust teatada; 
-oskab kirjeldada ohtusid oma kooliteel, põhjendada ning selgitada ohtude vältimist kooliteel; 
- oskab kasutada ohutust tagavaid kaitsevahendeid, sh 
helkur, turvavöö, jalgratturikiiver, põlve- ning küünarnukikaitsed, vajadusel 
ujumisrõngast, päästevesti; 
- oskab käituda ühissõidukeis, neisse siseneda, väljuda ning ohutult sõiduteed ületada; ’ 
- oskab valida jalgrattaga, rulaga, rulluiskudega sõitmiseks ohutut kohta; 
- oskab ohutult liigelda märjal, libedal, lumisel teel; 
- oskab valida tee, sh raudtee ületamiseks kõige ohutumat kohta; peatuda, kuulata, vaadata ning 
ohutuses veendununa sõidutee ületada; 
- oskab määrata sõidukite liikumise suunda ning hinnata liikumise kiirust; 
- oskab eristada valet/ohtlikku liikluskäitumist õigest/ohutust käitumisest. 
II kooliastmel on liikluskasvatuse eesmärgiks:
- õpetada mõistma ja väärtustama ohutust, iseenda turvalisust ning ohutut käitumist; oskus 
osaleda diskussioonides ohtu ennetavates tegevuste analüüsimisel ja õigete hoiakute 
kujunemisel; 
- ohutusalaste teadmiste, oskuste, vilumuste lõimimine (laste õpetamine reaalses 
keskkonnas, praktilised õppused jne). 
27
II kooliastme lõpuks õpilane:
- oskab ohust kiiresti ja korrektselt teatada; 
- oskab kasutada ohutust tagavaid kaitsevahendeid, sh helkur, turvavöö, jalgratturi-
, mopeedijuhi kiiver, põlve- ning küünarnukikaitsed; 
- oskab käituda ühissõidukeis, neisse siseneda, väljuda ning sõiduteed ületada; 
- oskab hinnata sõidukite liikumissuunda, -kiirust ja kaugust; 
- oskab valida tee sh raudtee ületamiseks kõige ohutumat kohta; 
- oskab hinnata sõiduki liikumiskiirust ja määrata vahemaid; 
- tunneb/teab/mõistab liikluseeskirja nõudeid jalakäijale, juhile (jalgratturile); 
- oskab leida informatsiooni ja lisamaterjali ohutusalaste teemakäsitluste kohta; 9) oskab 
kaardistada ohtlikud kohad kooliteel, kirjeldab ohtu ja teab, kuidas ohtu vältida. 
III kooliastmel on liikluskasvatuse eesmärgiks:
- õpetada mõistma ja väärtustama ohutust, iseenda turvalisust ning ohutut käitumist; oskus 
osaleda diskussioonides ohtu ennetavates tegevuste analüüsimisel ja õigete hoiakute 
kujunemisel; 
- ohutust tagavatest seadustest tulenevate käitumisharjumuste kujundamine, (teadmiste 
rakendamine oskuste, vilumusteni) praktilised ohutusalased õppused. 
III kooliastme lõpuks õpilane:
- väärtustab ohutust, arvestab kaasliiklejatega ning on seaduskuulekas; 
- oskab ohust teatada ja hinnata ohuolukorda; 
- oskab vaatluse teel hinnata helkuri peegelduvuse omadusi; 
- kiiver, põlve- ning küünarnukikaitsed; 
- teab ja tunneb nõudeid jalgratturile ja mopeedijuhile ning oskab vastavalt nõuetele käituda -
.oskab kaardil tähistada ohtlikud kohad kooliteel ja valida ohutuma teekonna sihtpunkti 
jõudmiseks; 
- kirjeldab ohutu teekonna valiku põhimõtteid; 
- mõistab liikluseeskirja nõudeid jalakäijale, juhile (jalgratturile, mopeedijuhile); 
-.on teadlik ohutusalastest kampaaniatest ning annab hinnangu ajas muutuvate hoiakute 
kujunemise kohta; 
- oskab leida informatsiooni ja võrrelda Eesti (liiklus)ohutusalast olukorda teiste riikidega. 
28
11.3. Liikluskasvatuse teemad 
Liikluskasvatuse teemad on tuletatud põhikooli riikliku õppekava ja gümnaasiumi riikliku õppekava 
läbivast teemast ,,Tervis ja ohutus“ ning maanteeameti veebilehel esitatud soovitustest 
liikluskasvatuse osas ning liiklusseadusest ja selle alusel antud määrusest ,,Laste liikluskasvatuse 
kord“. Vabariigi Valitsuse 20.oktoobri määruse nr 136 „Laste liikluskasvatuse kord“ § 5 lõigetes 3 
kuni 5 on sätestatud liikluskasvatuse sisu kooliastmeti: Põhikooli esimeses astmes (1-3.klass) on 
liikluskasvatuse sisuks jalakäija ja jalgratturi ohutu liiklemise, käitumise ja liikluses toimetuleku 
õpetamine, lähtudes eelkõige lapse koduümbruse liikluskeskkonnast.
Põhikooli teises (4.-6.klass) ja kolmandas astmes (7.-9.klass) on liikluskasvatuse sisuks 
erinevate liiklusolukordade selgitamine lapse enda ja teiste liiklejate seisukohalt ning 
maapiirkonna teedel ohutu liiklemise õpetamine. 
12. Lõimuva loovtöö korraldamise põhimõtted ning temaatilised 
rõhuasetused III kooliastmes 
Vastavalt Põhikooli riiklikus õppekavas §15 p 8 sätestatud korrale korraldab kool 8.klassis 
õpilasele õppekava läbivatest teemadest lähtuva või õppeaineid lõimiva loovtöö, mille teema 
kantakse põhikooli lõputunnistusele. 
Loovtööl võib olla erinev vorm: uurimus, projekt, kunstitöö, näidend, poster, film, PowerPoint 
esitlus, muusikateos, õpilasnäitus, demonstratsioon vms. Tööd võib teostada nii individuaalselt 
kui ka kollektiivselt. Kollektiivselt teostatud loovtööde puhul peab rühma iga liikme panus 
olema selgelt tõendatud ja nähtav igas töö etapis. 
12.1. Loovtöö eesmärk:
- pakkuda õpilasele võimetekohast ning huvidest lähtuvat eneseteostuse võimalust; 
- toetada õpilase tervikliku maailmapildi ja loomingulise algatusvõime ja loova 
eneseväljendusoskuse kujunemist ning aidata kaasa uute ideede tekkimisele ja teostamisele 
õppeainete lõimumise ja loovtöö protsessi kaudu; 
- toetada õpimotivatsiooni, enesereflektsiooni ja kriitilise mõtlemise kujunemist; toetada 
õpilase kujunemist loovaks ning mitmekülgseks isiksuseks; 
- arendada üldpädevuste kujunemist; toetada õpilast tema võimete paremal 
tundmaõppimisel, mis aitaks teha valikuid järgnevateks õpinguteks. 
29
12.2. Loovtöö korraldamise ja läbiviimise etapid:
- loovtöö korraldamine;l 
- loovtöö teema valimine; 
- õpilaste juhendamine; 
- loovtöö kirjalik vormistamine; 
- loovtöö kaitsmine; 
- loovtöö hindamine. 
12. 3. Korraldamine
- Üldjuhul valivad õpilased 7. klassi II poolaastal sobiva loovtöö teema omal valikul või 
aineõpetajate poolt esitatud teemade seast ja esitavad detailsema tegevuste ajakava. 
- Loovtöö kaitsmine toimub üldjuhul 8. klassis aprillikuu jooksul 
- Loovtööde juhendajad kinnitab kooli direktor. Kui teema hõlmab ainetevahelist lõimingut, siis 
võib tööl olla vajadusel ka mitu juhendajat. 
-.Väljaspool kooli töötaval juhendajal peab olema esitatud koolile kirjalik nõusolek konkreetse 
töö juhendamiseks. 
- Direktori poolt kinnitatud hindamiskomisjon on viieliikmeline. Hindamiskomisjoni tööd 
juhib esimees, kes on valitud konsensuslikult komisjoniliikmete poolt. 
12.4. Teema valimine
- Loovtööde üldisemad teemad pakuvad välja juhendajad lähtudes õppekava läbivatest
teemadest (Põhikooli riiklik õppekava § 14 p 3) või kindla õpiosa õpitulemusest. Õpilane valib 
oma loovtöö teema õpetajate poolt pakutud teemade hulgast. Õpilane võib valida ka oma teema, 
kui tal on olemas sobiv juhendaja. 
Täpsema ja spetsiifilisema teema valiku (ehk alateema valiku) teeb õpilane(sed) arutelus 
juhendajaga. 10.septembriks määrab direktor uurimistööde juhendajad ja kinnitatab valitud 
uurimustööde teemad käskkirjaga. 
12.5. Juhendamine
Juhendaja ja õpilane koostavad ajakava, mis kindlustab loovtöö õigeaegse valmimise. Juhendaja 
roll: 
- aitab õpilast teema valikul ja tegevusplaani koostamisel; 
30
- soovitab vajadusel kirjandust ja annab suuniseid info leidmisel; 
- jälgib töö vastavust sisulistele ja vormistamise nõuetele ning jälgib ajakava täitmist; 
- nõustab õpilast esitluse edukaks läbiviimiseks; 
- täpsustab rühmatöös liikmete tööpanuse; 
- nõustab õpilast loovtöö esitlemise vormi valikul ja rapordi koostamisel. 
12.6. Kirjalik vormistamine
Loovtöö lõpptulemusena valmib igal õpilasel kokkuvõttev raport, mis koosneb järgmistest 
osadest: 
- tiitelleht; 
- sisukord; - sissejuhatus; põhiosa; 
- kokkuvõte; 
- kasutatud kirjanduse loetelu; 
- lisad (vajadusel) 
12.7. Loovtööde kaitsmine
Loovtöö kaitsmisele pääseb õpilane, kui ta on teinud ära oma loovtöö ja esitanud määratud ajaks 
juhendajale ja hindamiskomisjonile oma loovtöö rapordi või on teinud ära loovtöö praktilise 
osa esitlemise (nt näidendi korral) ning esitanud etteantud tähtajaks juhendajale ja 
hindamiskomisjonile. Loovtöö kaitsmine toimub 8.klassis 3.trimestri lõpus õpilaskonverentsil. 
Kõik 8.klassi õpilased esitlevad teostatud loovtööd, mille järel toimub loovtööde hindamine. 
Kaitsmist on soovitav näitlikustada kas stendiettekande, multimeedia, audiovisuaalsete jm 
vahenditega. 
Loovtöö kaitsmisel õpilane: 
- selgitab töö eesmärki ja põhjendab teema valikut; 
- tutvustab kasutatud meeto(dit)deid (kollektiivselt tehtud töö puhul ka iga õpilase panuse 
kirjeldus); 
- esitab töö kokkuvõtte: milleni jõuti, kas eesmärk täideti. Loovtööd kaitseb õpilane suulise 
ettekandena mitte üle 10 minuti, millele järgneb kuni 5-minutiline diskussioon. 
Kollektiivse töö puhul osalevad esitlemisel kõik õpilased. 
Täpne loovtöö koostamise juhend asub kooli koduleheküljel aadressil www.laeva.edu.ee. 
31
13. Õpilaste arengu ja õppimise toetamise ja hindamise korraldus 
13.1. Hindamise eesmärk ja põhimõtted 
Õpitulemuste hindamise eesmärk on: 
- toetada õpilase arengut ja anda tagasisidet õpilase õppeedukusest; 
- suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, toetada edasise haridustee valikut; 
- innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima; 
- arendada õpilase õpioskusi ja eneserefleksiooni (vigade avastamine, parandamine, vältimine); 
- suurendada õpilase vastutust õpitulemuste eest (ta teab, mida, millal ja milliste kriteeriumite 
alusel hinnatakse); 
- suunata õpetaja eesmärgipärast tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel; 
- anda alus õpilase järgmisse klassi üleviimiseks ning kooli lõpetamise otsuse tegemiseks. 
Õpilase käitumise ja hoolsuse hindamise eesmärk on:
- suunata õpilast järgima üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täitma Laeva Põhikooli 
kodukorra eeskirju; 
- motiveerida õpilast hoolikalt täitma õppeülesandeid. 
Õpilase teadmiste ja oskuste hindamisel lähtutakse põhimõttest, et hindamine 
on: 
• planeeritud ja süsteemne; 
• objektiivne ja usaldusväärne; 
• mitmekülgne – hinnatakse mitte ainult mälu, faktiteadmisi ja reprodutseerimisvõimet, 
vaid ka oskust teadmisi rakendada, süstematiseerida, võrrelda, üldistada ning järeldusi 
teha. 
13.2. Hindamise alused ja hindamisviiside valiku põhimõtted 
13.2.1. Laeva Põhikoolis rakendatakse õppimist toetavat hindamist, st hinnatakse õpilase 
arengut, teadmiste ja oskuste taset ning õpitavast arusaamist. Õpilase ainealaseid teadmisi ja 
oskusi võrreldakse õpilase õppe aluseks olevas ainekavas või individuaalses õppekavas toodud 
32
oodatavate õpitulemustega ja õpilase õppele püstitatud eesmärkidega. Ainealaseid teadmisi ja 
oskusi hinnatakse nii õppeprotsessi käigus kui ka õppeteema lõppedes
13.2.2.Õppeteema lõppedes õpilase ainealaste teadmiste ja oskuste hindamisel kasutatavaid 
õpiülesandeid nimetatakse arvestuslikeks õpiülesanneteks (nende hulka võivad kuuluda 
hindelised tööd ja suulised ülesanded jm). eKooli e-päevikus on vastavad hinded tähistatud 
arvestuslike hinnetena. 
Hindamismeetoditeks on suuline vastamine, vestlus, kirjutis, uurimus, laboratoorne töö, 
referaat, praktiline töö, esitlus, väitlus, diskussioon, projekt, õpimapp, vaatlus- või 
treeningpäevik, tunnikontroll, kontrolltöö, tasemetöö, eksam jne. Hindamismeetodite valik 
toetab oskuste harjutamist ja võimalust oma teadmisi erinevates kontekstides ja keskkondades 
kontrollida. Hindamismeetod valitakse õpetajate koostöös nii, et õppeaasta jooksul tagatakse 
kõigi õpioskuste ja pädevuste arengu jälgimine. 
13.2.3. Õpilase koolist lahkumisel teisendatakse õppeaasta kokkuvõttev või käimasoleva 
trimestri jooksul saadud sõnaline tagasiside aineõpetaja hinnangul viiepalli süsteemi. 
13.2.4.Käitumise ja hoolsuse hindamisel lähtutakse üldtunnustatud käitumis- ja 
kõlblusnormidest ning kooli kodukorra nõuetest. 
13.3. Hindamise korraldus 
13.3.1 Põhikoolis kasutatakse hindamisel suulist ja kirjalikku sõnalist tagasisidet ning viie palli 
süsteemi.
13.3.2. 1. klassis, 2. ja 3. klassi inglise keeles ning 3. klassi informaatikas kasutatakse ainult 
sõnalist tagasisidestamist. Kirjaliku sõnalise tagasiside esitab aineõpetaja eKooli vähemalt iga 
trimestri lõpus.
13.3.3. Õpilase teadmiste ja oskuste tagasisidestamise ja hindamise aluseks olevad õpiväljundid 
on kirjas aineõpetaja töökavas. 
13.3.4. Õpilase teadmisi ja oskusi hindab vastava õppeaine õpetaja õpilase suuliste vastuste 
(esituste), kirjalike ja praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase 
teadmiste ja oskuste vastavust riiklikus õppekavas esitatud nõuetele. 
13.3.5. Oskusainetes, mis eeldavad erivõimetel põhinevaid oskusi (muusika, kunst, kehaline 
kasvatus, tööõpetus, inimeseõpetus, ühiskonnaõpetus) arvestatakse õpitulemuste hindamisel 
riiklikus õppekavas sätestatud tulemuste kõrval ka õpilase individuaalseid erivõimeid. Antud 
33
õppeainetes ei eelistata hindamisel andekust, vaid õpilaste püüdlikkust, osalemist 
õppeprotsessis, suhtumist õppeainesse ja teoreetilisi teadmisi.
13.3.6. Tervisest tingitud erivajadustega õpilaste hindamisel arvestatakse nende osavõttu 
kehalise kasvatuse tundidest ja raviarsti määratud harjutuste sooritamist. Hinnatakse õpilase 
teadmisi spordist, liikumisest, kehaliste harjutuste sooritamisest ning õpetaja antud 
eriülesannete täitmist (referaatide koostamine, osalemine spordikohtunikutöös jne). Vastav 
märge lisatakse õpilase klassitunnistusele. 
13.3.7. Kehalisest kasvatusest ajutiselt vabastatud õpilasele annab õpetaja olenevalt olukorrast 
eraldi ülesande, milleks võib olla ka kirjalik töö, mille eest on võimalik õpilast hinnata. 
13.3.8. Kui õpilasele on kehalises kasvatuses või mõnes muus oskusaines meditsiiniliste 
näidustuste tõttu esitatud erinõudeid, hinnatakse õpilase teoreetilisi teadmisi antud aines ja neile 
koostatakse individuaalne õppekava. 
13.3.9. Õppeperioodi algul teeb õpetaja õpilastele teatavaks õppeaines oodatavad õpitulemused, 
nõutavad teadmised ja oskused, planeeritud olulised õpiülesanded, nende hindamise aja ja 
vormi ning kokkuvõtvate hinnete kujunemise alused. 
13.3.10. Oodatavate trimestri õpitulemuste saavutatust kontrollivate oluliste õppeülesannete 
(kontrolltöö, ulatuslik töö) aeg kavandatakse kooskõlastatult teiste õppeainete õpetajatega. 
Kontrolltööd registreeritakse eKooli e-päeviku hindeliste tööde graafikus vähemalt 1 nädal 
varem. 
13.3.11. Ühes õppepäevas võib olla üks kontrolltöö. Kontrolltöö on ulatuslik materjal, mis 
hõlmab mitme tunni, peatüki või aineosa kontrolli. 
13.3.12. Hindeliste tööde tulemustest teavitatakse õpilasi hiljemalt kümne tööpäeva jooksul 
pärast töö sooritamist, kui õpetaja pole teada andnud teisiti. 
13.3.13. Ulatuslikke hindelisi töid ei koondata võimalusel õppenädala või trimestri lõppu. 
13.3.14. Tunnikontrolle võib teha igas tunnis. Tunnikontroll kontrollib paari eelneva tunni 
teadmisi. 
13.3.15. Tunnikontrolli hinnetest teavitatakse õpilasi antud õppeaine järgmiseks õppetunniks. 
13.3.16. Praktiliste tööde hindamisel arvestatakse tulemuse vastavust püstitatud eesmärgile, 
töövõtete ja –vahendite kasutamisoskust ning lahendusvariantide originaalsust. 
13.3.17. Vihikute vormistamisele esitatud nõuded ja kontrollimise viisi kehtestab aineõpetaja. 
34
13.3.18. Õpetaja ja õpilase vahelisel kokkuleppel võrdsustatakse osavõtmine maakondlikest ja 
vabariiklikest olümpiaadidest, konverentsidest või konkurssidest ühe hindega. 
13.3.19. 1. klassi õpilased teevad õppeaasta lõpus kokkuvõtva kontrolltöö eesti keeles ja 
matemaatikas. Kool võib tasemetöid läbi viia ka teistes klassides. 
13.3.20. Õpilast, kellele on koostatud individuaalne õppekava, hinnatakse vastavalt selles 
õppekavas sätestatud erisustele ning õpitulemuste hindamisel kasutatavale punktiarvestusele. 
Vajadusel tehakse sellekohane märge õpilase tööle. 
13.3.21. Põhikooli õpilaste osas, kes saavad regulaarset logopeedilist abi või kellega õpetaja 
töötab individuaalselt spetsialisti nõuannete järgi, rakendatakse diferentseeritud hindamist 
aineõpetaja soovitusel, lapsevanema nõusolekul ja õppenõukogu otsusel. Õpilase kirjalikele 
töödele tehakse märge "Hinnatud diferentseeritult". Klassi- või lõputunnistusele seda märget ei
tehta. 
13.3.22. Loovainetes ja kehalises kasvatuses on juhul, kui õpilane osaleb regulaarselt 
huvikoolide või spordiklubide tegevuses mahus, mis ületab õppekavas kehtestatud vastavate 
õppetundide mahtu, direktoril õigus õpilane lapsevanema ja/või huvikooli või spordiklubi 
avalduse alusel vastavates õppeainetes õppetööst vabastada. 
13.3.23. Õpilane sooritab 8. klassis loovtöö. Loovtöö nõuded, läbiviimise tingimused ja kord on 
esitatud kooli kodulehel. 
13.3.24. Kool osaleb riiklikes tasemetöödes. Tasemetöid ei hinnata.
13.4. Teadmiste ja oskuste hindamise liigid 
Laeva Põhikoolis kasutatakse õpilaste teadmiste ja oskuste hindamisel suulist ja kirjalikku 
sõnalist tagasisidet ja eristavat protsessi- ja kokkuvõtvat hindamist. 
13.4.1. Sõnaline tagasiside
Õpetaja annab suulist ja kirjalikku tagasisidet õpilase õpitulemustele. Õpilase ainealaseid teadmisi 
ja oskusi võrreldakse õpilase õppe aluseks olevas ainekavas või individuaalses õppekavas toodud 
oodatavate õpitulemustega ja õpilase õppele püstitatud eesmärkidega.
Tagasiside kirjeldab õigel ajal ja võimalikult täpselt õpilase tugevaid külgi ja vajakajäämisi ning 
sisaldab ettepanekuid edaspidisteks tegevusteks, mis toetavad õpilase arengut.
35
 13.4.2. Protsessihindamine 
võtab arvesse õpilase arengut ja võimeid – tal on õppeprotsessis kujundav ja ka diagnoosiv 
funktsioon ning tagasisidet andev roll. 
Õpiprotsessi hindamine on õppimise üksiktulemuste hindamine, mille eesmärk on: 
• õpilasele tagasiside andmine õppimise edukusest; 
• õpilase õpimotivatsiooni ja positiivse enesehinnangu toetamine; 
• õppeülesannete korrigeerimine ja vajaduse korral diferentseerimine. 
Protsessi hindamise vormid ja meetodid valib õpetaja, sõltuvalt aine spetsiifikast (nt suuline 
küsitlus, kirjalik töö, praktiline töö, kodutöö, aktiivsus ja töö tunnis, vihikuhinne). 
Õpilasele antakse võimalus parandada ühe korra kõiki negatiivseid hindeid. Erinevatest 
protsessihinnetest on õpetajal õigus kujundada üks ulatusliku töö hindega võrdne hinne, mis 
eristatakse ka vastava märgistusega eKooli e-päevikus. 
Hindamise meetodid valib õpetaja (nt hindeline töö, test, arvestus, uurimus, referaat, loovtöö, 
projekt, praktiline töö). 
Kui kirjalikku või praktilist tööd, suulist vastust (esitust), praktilist tegevust või selle tulemust 
on hinnatud hindega „puudulik“, „nõrk“ või on hinne jäänud panemata, antakse õpilasele 
võimalus järelevastamiseks või järeltöö sooritamiseks 10 õppepäeva jooksul, alates töö 
kättesaamisest. 
Kui hindamisel tuvastatakse õpilase poolt töö ajal kõrvalise abi kasutamine või 
mahakirjutamine, võib vastavat suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd või selle 
tulemust hinnata hindega „nõrk“. Tegevust tõlgendatakse vääritu teona ning õpilane kaotab 
järelevastamise õiguse. 
Õpilasele, kellel on jäänud vajalik töö (kontrolltöö, laboratoorne töö, referaat jms) sooritamata, 
tehakse eKooli märge „x” .Märge „x“ muutub hindeks „1“, kui õpilane ei ole 10 tööpäeva 
jooksul nõutavat tööd sooritanud. 
13.4.2. Kokkuvõttev hindamine 
Kokkuvõtva hindamise all mõistetakse kirjalikku sõnalist tagasisidet ja eristavat hindamist. 
a) Kirjalik sõnaline tagasiside on kokkuvõtva hindamise viis, mille puhul õpetaja 
kirjeldab kirjalikult, millisel määral on õpilane saavutanud õppe aluseks olevas ainekavas või 
36
individuaalses õppekavas toodud oodatavad õpitulemused ja õpilase õppele püstitatud 
eesmärgid ning annab soovitusi, mida tuleb edasiseks arenguks teha. Kokkuvõtval hindamisel 
kasutatakse kirjalikku sõnalist tagasisidet 1. klassis, 2. ja 3. klassi inglise keeles ning 3. klassi 
informaatikas.
b) Eristav hindamine on kokkuvõtva hindamise viis, mille puhul määratakse õpitulemuste 
saavutatuse tase numbrilise hindena viiepalli süsteemis, millele võib lisanduda sõnaline 
tagasiside õpilase arengu, motivatsiooni, suhtlemis- ja koostööoskuste kohta. Sõnaline 
tagasiside lähtub seatud eesmärkidest ja hindamiskriteeriumitest. 
Hindamise skaalas on kolm positiivset hinnet: „5“ ehk „väga hea“, „4“ ehk „hea“ ja „3“ ehk 
„rahuldav“ ja kaks negatiivset: „2“ ehk „puudulik“ ja „1“ ehk „nõrk“. 
- Kokkuvõttev trimestrihinne pannakse välja trimestri lõpus antud trimestri jooksul saadud 
hinnete alusel. Kokkuvõttev hinne ei ole hinnete aritmeetiline keskmine. 
- Kokkuvõttev sõnaline tagasiside esitatakse trimestri lõpus antud trimestri lõpuks saavutatud 
õpitulemuste alusel.
- Õppeaines, mida õpitakse ühe nädalatunniga, võib välja panna ka ainult aastahinde. 
- 9.klassi käsitöö ja kodunduse ja tehnoloogiaõpetuse aastahinne pannakse välja pärast 35 
õppetunni läbimist II trimestril. 
- Kui õpilane jäetakse täiendavale õppetööle, pannakse õppeaine aastahinne välja pärast 
täiendava õppetöö lõppu arvestades täiendava õppetöö tulemusi. 
- Õpilasele, kelle trimestrihinne on „puudulik“, „nõrk“ või on antud samaväärne sõnaline 
hinnang või on hinne jäetud välja panemata (nt haiguse tõttu), koostatakse selles õppeaines 
järgmiseks trimestriks individuaalne õppekava ja/või määratakse muu tugisüsteem (logopeedi 
abi, õpiabi, õpetaja konsultatsioonid, sotsiaalpedagoogiline nõustamine jm) vastavalt kooli 
õppekavas sätestatule, et aidata omandada nõutavad teadmised ja oskused. Vastava meetme 
rakendamise otsustab õppenõukogu iga õpilase jaoks individuaalselt ja sellest teavitab õpilast 
ja lapsevanemat klassijuhataja. Tugisüsteemi rakendamise eesmärgiks on üldjuhul 
järjestikulise mitterahuldava trimestrihinde saamise vältimine ning õpilase toetamine uue 
materjali omandamisel. 
- Tugiõppe vajaduse soovitab aineõpetaja, kaasab teisi tugispetsialiste ning teavitab sellest 
lapsevanemat. Õpiabi õpilase kohta peetakse individuaalsuse kaarti. Individuaalne õppekava 
esitatakse aineõpetaja poolt kinnitamiseks direktorile. 
37
- Trimestri hinde võib 10-ks koolipäevaks jätta välja panemata, kui õpilane on puudunud 
põhjusega rohkem kui 50% ainetundidest. 
- Mitterahuldavat või välja panemata jäetud trimestrihinnet on võimalik järele vastata 10 
koolipäeva jooksul. Järelevastatud trimestrihinne kantakse tunnistusele . 
- Kui õppeaine trimestrihinne on jäänud välja panemata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust 
järele vastata, loetakse aastahinde väljapanekul omandatud teadmised ja oskused vastavaks 
hindele „puudulik“ ning õpilane on määratud antud osaoskuse/õppematerjali omandamiseks 
täiendavale õppetööle. 
- IX. klassi käsitöö ja kodunduse ja tehnoloogiaõpetuse kokkuvõttev hinne pannakse välja 
pärast 35 õppetunni läbimist II trimestril. 
- VI. klassi B- keeles võib hinnata õpilasi I trimestril kujundava hindamisprotsessi alusel. Uue 
keele õppima asumisel ei pea õpetaja õpilasele I trimestri hinnet välja panema. 
13.5. Kasutatav hinnangute ja hinnete süsteem 
13.5.1. Laeva Põhikoolis antakse 1.klassi õpilase tööle suuline ja/või kirjalik tagasiside lähtuvalt 
tema arengust, pädevuse ja õpioskuste kujunemisest, õpiprotsessis osalemisest ning 
õpitulemustest. 
13.5.2. Lisaks õppeaines antavale hinnangule annab aineõpetaja 1. klassis iga trimestri lõpus
kirjeldavas vormis hinnangu iga lapse arengu ja aktiivsuse kohta. Esile tuuakse õpilase 
edusammud ning arendamist vajavad oskused ja puudused, mis on edaspidi aluseks 
arenguvestluse läbiviimisel. Õpilasele väljastatakse eKooli kujundava hindamise tunnistus.
13.5.3 Kirjalik sõnaline tagasiside esitatakse eKoolis hinnete lahtris tähe K abil.
13.5.4. Eristava hindamise skaala: 
Hinde «5» («väga hea») saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline 
tegevus või selle tulemus on täiel määral õppekava nõuetele vastav (90 – 100% maksimaalsest 
punktide arvust), mõtestatud ja loogiline ning rajaneb iseseisvale ja loovale teadmiste 
rakendamisele. 
Hinde «4» («hea») saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus 
või selle tulemus on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid pole täielik või esineb väiksemaid 
38
eksimusi (75 – 89% maksimaalsest punktide arvust) või jääb õpilasel ülesande täitmisel puudu 
iseseisvusest. 
Hinde «3» («rahuldav») saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline 
tegevus või selle tulemus on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid esineb puudusi ja vigu (50-
74% maksimaalsest punktide arvust). 
Hinde «2» («puudulik») saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline 
tegevus või selle tulemus on osaliselt õppekava nõuetele vastav, esineb olulisi puudusi ja vigu 
(20 – 49% maksimaalsest punktide arvust). 
Hinde «1» («nõrk») saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus 
või selle tulemus ei vasta õppekava nõuetele (0 – 19%). 
13.5.6. Arvestuslike kirjalike tööde koostamisel ja hindamisel viiepallisüsteemis lähtutakse 
printsiibist: kui võetakse aluseks punktisüsteem ja õpetaja ei ole teatanud teisest süsteemist, 
siis töö koostatakse nii: 
hinne „5” - 90-100%, 
hinne „4” - 75-89%, 
hinne „3” - 50-74% , 
hinne „2” - 20-49%, 
hinne „1” - 0-19%. 
13.6. Käitumise ja hoolsuse hindamine 
Lapsevanemal on õigus saada teavet õpilase käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtete ja 
korra kohta ning saada teada oma lapse hinnanguid käitumise ja hoolsuse kohta. 
13.6.1. Käitumise hindamise aluseks on kooli kodukorra täitmine, koostöö ja iseseisva töö 
oskus ning üldtunnustatud käitumise ja kõlblusnormide järgimine, sh üldine korrektsus (nt 
välimus: riietus,); käitumiskultuur (sh verbaalne viisakus); suhtlemiskultuur (sh õpilaste 
omavaheline suhtlemine); koolikohustuse täitmine; hilinemine (nii õppeülesannete kui ka 
muude ülesannete täitmine); ebaausus (valetamine, võltsimine, vargus); käitumine tunnis, 
kaasatöötamine; käitumine väljaspool tunde (kooli territooriumil, kooliüritusel, 
kooliekskursioonil jms); kooli vara hoidmine, korrastamine. 
39
13.6.2. Käitumishinde väljapanekul arvestatakse kaasõpilaste, aineõpetajate ja klassijuhataja 
arvamust ja hinnangut. 
13.6.3. Käitumist ja hoolsust hinnatakse sõnaliste suuliste ja kirjalike hinnangutega ning 
kokkuvõtva hindega „eeskujulik“, „hea“, „rahuldav“ ja „mitterahuldav“. 
13.6.4. Käitumise hindamisel lähtutakse järgmistest kriteeriumitest: 
käitumishindega „eeskujulik“ hinnatakse õpilast, kellele üldtunnustatud käitumis- ja 
kõlblusnormide järgimine on harjumuspärane igas olukorras, kes täidab kooli kodukorra 
nõudeid eeskujulikult ja järjepidevalt ning kellel ei esine põhjuseta puudumisi; 
käitumishindega „hea“ hinnatakse õpilast, kes järgib üldtunnustatud käitumis- ja 
kõlblusnorme ning täidab kooli kodukorra nõudeid, kuid kellel on üksikuid kodukorrast 
mittekinnipidamisi ja/või põhjuseta puudumisi; 
käitumishindega „rahuldav“ hinnatakse õpilast, kes üldiselt järgib üldtunnustatud käitumisja kõlblusnorme ning täidab kooli kodukorra nõudeid, kuid kellel on esinenud eksimusi ja/või 
põhjuseta puudumisi, mistõttu vajab korduvaid pedagoogide ja lastevanemate tähelepanu ja 
suunamist; 
käitumishindega „mitterahuldav” hinnatakse õpilast, kes ei täida kooli kodukorra nõudeid, ei 
allu õpetajate nõudmistele ega järgi üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme. 
Õpilase käitumise võib hinnata „mitterahuldavaks“ ka üksiku õigusvastase teo või ebakõlbelise 
käitumise eest, samuti korduva koolikohustuse mittetäitmise eest. 
„Mitterahuldav” käitumishinne pannakse juhul, kui õpilane on hinnatava perioodi jooksul 
saanud vähemalt ühe direktori käskkirjaga avaldatud noomituse. 
Mitterahuldava hoolsuse või käitumishinde üle trimestrihindena otsustab klassijuhataja, 
kuulates ära vajadusel ka aineõpetajate arvamuse. Mitterahuldava hoolsuse või käitumishinde 
panemise aastahindena otsustab õppenõukogu. 
13.6.7. Hoolsuse hindamise aluseks on õpilase suhtumine õpiülesannetesse: kohuse- ja 
vastutustundlikkus, töökus, püüdlikkus ja järjekindlus õppeülesannete täitmisel. Hoolsuse hinne 
ei ole sõltuvuses trimestri kokkuvõtvatest hindest. Hoolsuse hinnet mõjutavad püüdlikkus 
tunnis töötamisel; võimetele vastav õppimine; koduste tööde tegemine; õppevahendite 
olemasolu ja korrashoid; töökeskkonna korrashoid; kokkulepetest kinnipidamine. 
13.6.8. Hoolsuse hindamisel lähtutakse järgmistest kriteeriumitest: 
40
hoolsuse hindega „eeskujulik“ („väga hea“) hinnatakse õpilast, kes suhtub õpiülesannetesse 
alati kohusetundlikult, õpib kõiki õppeaineid võimetekohaselt, on õpiülesannete täitmisel 
töökas, järjekindel, püüdlik, hoolas ja iseseisev, ilmutab omaalgatust ja viib alustatud töö 
lõpuni; 
hoolsuse hindega „hea“ hinnatakse õpilast, kes suhtub õpiülesannetesse kohusetundlikult, on 
iseseisev, töökas ja hoolikas, õpib võimetekohaselt või kasutab vajadusel õppetöös 
võimetekohase tulemuse saavutamiseks õpetajate abi, täidab üldjuhul kodused õppeülesanded 
ja esitab tööd hindamiseks õigeaegselt, kelle panust kaaslased meeskonnatöös hindavad; 
hoolsuse hindega „rahuldav“ („suudad paremini“) hinnatakse õpilast, kes üldiselt täidab oma 
õpiülesandeid, kuid ei ole piisavalt töökas ja järjekindel ega õpi kõiki aineid oma tegelike 
võimete ja arengutaseme kohaselt; 
hoolsuse hindega „mitterahuldav“ („ei saa rahul olla“) hinnatakse õpilast, kes ei õpi 
võimetekohaselt, suhtub õpiülesannetesse lohakalt ja vastutustundetult, jätab sageli täitmata 
oma kodused õpiülesanded või kasutab nende tegemiseks lubamatuid vahendeid, jätab 
mahukates õpiülesannetes meeskonnatöösse oma panuse andmata, ei täida tundides õpetajate 
nõudmisi, ei esita töid õigeaegselt, ei osale õppetöös edasijõudmiseks ainealastes 
konsultatsioonides. Puuduliku trimestri hinde korral hinnatakse hoolsus „mitterahuldavaks“. 
13.6.9. Käitumise ja hoolsuse hinded kantakse eKooli e-päevikusse ja klassitunnistusele iga 
trimestri lõpus. 
13.6.10. Õpilane viiakse üle järgmisse klassi olenemata käitumise ja hoolsuse aastahindest. 
13. 7.1. Õpilasel ja tema vanemal on õigus saada teavet hindamise korralduse ning saadud hinnete ja 
hinnangute kohta. 
13.7.2. Õpilaste teadmiste ja oskuste hindamise põhimõtteid ja korda on kirjeldatud Laeva Põhikooli 
õppekava üldosas. Laeva Põhikooli hindamisjuhend on avalikustatud kooli kodulehel 
https://laeva.edu.ee/
13.7.3. Kooli hindamisjuhendit (õpitulemuste hindamise põhimõtteid, korda, aega ja vormi) tutvustab 
õpilastele klassi- või aineõpetaja iga õppeaasta alguses. Kooli kodukorda, käitumise- ja hoolsuse 
hindamise põhimõtteid ja korda tutvustab õpilastele klassijuhataja õppeaasta alguses. 
13.7.4. Kooli hindamisjuhendit tutvustab lapsevanematele klassijuhataja õppeaasta esimesel klassi 
vanemate koosolekul, soovi korral ka individuaalselt. 
41
13.7.5. Õpilasel ja tema vanemal on õigus saada teavet õpilase hinnete ning teadmistele ja oskustele 
antud hinnangute kohta õpilaspäeviku, eKooli e-päeviku kaudu, klassijuhatajalt ning klassi- või 
aineõpetajalt. 
13.7.6. Kokkuvõtvad hinded ja hinnangud tehakse lapsevanemale teatavaks klassitunnistuse ja eKooli epäeviku kaudu. Paberkandjal kujundava hindamise tunnistus väljastatakse I trimestri lõpus I klassi 
õpilastele, mille lapsevanem allkirjastatult õpilase klassijuhatajale tagasi saadab. Õppeaasta lõpul 
antakse paberkandjal klassitunnistus I-IX klassi õpilasele. 
13.8. Konsultatsioonide läbiviimine ja järelevastamine 
13.8.1. Igal õpilasel on õigus saada ainealast konsultatsiooni ning talle võimaldatakse 
järelevastamist. 
13.8.2. Konsultatsiooniaeg on määratud õpetaja poolt ja see avalikustatakse kooli veebilehel. 
Kui õpilane vajab olulise õpiülesande täitmiseks lisajuhendamist, võimaldab õpetaja seda oma 
konsultatsiooni ajal. 
12.8.3.Järelevastamine ja järeltööde sooritamine toimub õpilase ja aineõpetajaga kokkulepitud 
ajal. Aineõpetaja koostab järeltöö. Järeltööd võib läbi viia ka direktori poolt määratud õpetaja 
tema üldtööaja sees. 
13.8.4. Õpilane on kohustatud järele tegema kontrolltöö või muu arvestusliku töö, mille 
toimumise ajal ta puudus, 10 päeva jooksul peale kooli tulekut. Tegemata jäänud töö 
võrdsustatakse koondhinde panemisel hindega „nõrk”. 
13.8.5. Õpilasel, kellel on trimestri kokkuvõttev hinne „puudulik” või on antud samaväärne 
sõnaline tagasiside, on õpetaja ettepanekul järgmisel perioodil konsultatsioonides viibimine 
kohustuslik. 
13.8.6. Õpilase osalemise kohta kohustuslikes konsultatsioonides peetakse arvestust eKooli 
päevikus. 
13.8.7. Kui suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle 
tulemust on hinnatud hindega „puudulik“ või „nõrk“, on hinne jäänud välja panemata või kui 
kohustuslik töö on sooritamata, millest annab teavet märge „x“ eKooli päevikus, antakse 
õpilasele võimalus järelevastamiseks või järeltöö sooritamiseks. 
42
13.8.8. Kui õpilane ei tule õpetajaga kokku lepitud ajal ilma mõjuva põhjuseta olulist 
õpiülesannet järele vastama, võib vastavat suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist 
tegevust või selle tulemust hinnata hindega “nõrk”. 
13.8.9. Õigeaegselt tegemata/esitamata tööd käsitletakse kui järeltööd, mida on võimalik teha 
13.8.10. Kokkuvõtva hinde väljapanemisel arvestatakse parandatud hinnet. 
13.8.11. Üldjuhul peavad järeltööd olema sooritatud enne järgmist kontrolltööd, kuid mitte 
hiljem kui 10 tööpäeva peale järeletegemist vajava kontrolltöö kättesaamist 
13.8.12. Kui õpilane on puudunud koolist põhjuseta, siis ei pea õpetaja õpilasele järeltööd 
võimaldama. Tegemata töö hinnatakse hindega „1“ („nõrk“). 
13.8.13. Mõjuva põhjusega koolist puudumise korral tuleb õpilasel materjal õpetajaga 
kokkulepitud ajal järele teha. 
13.8.14. Kui õpilane on olnud haige pikema perioodi, on tal õigus saada pikendust tööde 
sooritamiseks. Aineõpetaja määrab tööde lõpliku tähtaja, mis fikseeritakse e-päevikus märkuste 
leheküljel või teadetes. 
13.8.15. Enne trimestri kokkuvõtva hinde väljapanemist on õpilasel võimalus üks trimestri 
jooksul sooritatud töö järele vastata „rahuldava“ või „hea“ trimestrihinde tõstmiseks (juhul, kui 
hinne on kahe hinde vahel). Järeltöö puhul jääb kehtima viimase soorituse hinne. 
13.8.16. Järele ei saa vastata hinnet „nõrk“, kui see on saadud kõrvalise abi või mahakirjutamise 
tõttu. 
13.9. Hinde ja hinnangu vaidlustamine 
13.9.1 Õpilasel või tema seaduslikul esindajal on õigus hindeid ja sõnalisi hinnanguid 
vaidlustada kümne päeva jooksul pärast hinde või hinnangu teadasaamist, esitades kooli 
direktorile kirjalikult vastava taotluse koos põhjendusega. 
13.9.2 Õpilase hindamisel koolis tekkinud eriarvamusi ja vaidlusküsimusi lahendavad õpilase 
või vanema nõudmisel õpetaja ja kooli direktor (õppealajuhataja). 
13.9.3 Hinde pannud õpetaja on kohustatud selgitama hindamise põhimõtteid, korda ja 
kriteeriume ning põhjendama hinde õigsust ja nõuetele vastavust. 
13.9.4 Kooli direktor teeb otsuse ja teavitab sellest taotluse esitajat kirjalikult viie tööpäeva 
jooksul otsuse vastuvõtmise päevast arvates. Vaidlusküsimuse vaatab läbi õppenõukogu. 
43
14. Õpilaste järgmisse klassi üleviimine, täiendavale õppetööle ja 
klassikursust kordama jätmine 
14.1. Õpilase järgmisse klassi üleviimise, täiendavale õppetööle või klassikursust kordama 
jätmise otsustab kooli õppenõukogu kokkuvõtvate aastahinnete alusel enne õppeperioodi lõppu. 
14.2. Õpilane, keda ei ole jäetud täiendavale õppetööle, viiakse üle järgmisesse klassi 
õppeperioodi lõpul. 
14.3. Õppeperioodi jooksul omandamata jäänud õppekava nõutavate teadmiste ja oskuste 
omandamise toetamiseks jäetakse õpilane 5-10 õppepäevaks täiendavale õppetööle, mis viiakse 
läbi pärast õppeperioodi lõppu. Õppepäeva pikkus täiendaval õppetööl on kuni 5 õppetundi. 
Igale õpilasele koostatakse individuaalne tunniplaan. Täiendav õppetöö lõpetatakse hiljemalt 
30.augustiks. 
14.4. Õpilane jäetakse täiendavale õppetööle õppeaines, mille aastahinne tuleks hinnata 
õppeperioodi lõpuks hindega „puudulik“ , „nõrk“ või millele on antud samaväärne sõnaline 
tagasiside. 
14.5. Täiendavale õppetööle jäetud õpilane täidab õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid 
õppeülesandeid, mis toetavad nõutavate teadmiste ja oskuste omandamist õppeaines. 
Täiendavast õppetööst (aeg, õpiülesanded) teavitab aineõpetaja lapsevanemat kirjalikult. 
Täiendava õppetöö tulemusi kontrollitakse ja hinnatakse ning fikseeritakse e- päevikus. 
14.6. Kui õpilane jäetakse täiendavale õppetööle, pannakse õppeaine aastahinne välja pärast 
täiendava õppetöö lõppu, arvestades täiendava õppetöö tulemusi. 
14.7. Õpilase üleviimine järgmisse klassi pärast täiendava õppetöö sooritamist vähemalt 
„rahuldavale” või klassikursust kordama jätmine otsustatakse hiljemalt 30.augustiks. 
14.8. Tähtaegu ei kohaldata õpilase puhul, kellele on koostatud individuaalne õppekava, kus on 
ette nähtud erisused järgmisse klassi üleviimise ajas. 
14.9. Kui õpilase teadmisi ja oskusi on hinnatud pärast täiendava õppetöö lõppu aastahindega 
”puudulik” või ”nõrk” kolmes või enamas õppeaines ning tugisüsteemide ja individuaalse 
õppekava rakendamine ei ole tulemuslik, on õppenõukogul õigus teha ettepanek jätta õpilane 
klassikursust kordama. Õppenõukogu kaasab otsuse tegemisel õpilase vanema või tema 
44
seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse. Õppenõukogu otsuses peavad olema välja 
toodud kaalutlused, millest tulenevalt on leitud, et õppekavaga nõutavate õpitulemuste 
saavutamiseks on otstarbekas jätta õpilane klassikursust kordama. 
14.10. Õppenõukogul on õigus teha ettepanek jätta õpilane põhjendatud otsusega klassikursust 
kordama ilma täiendava õppetöö määramiseta, kui õpilasel on põhjendamata puudumiste tõttu 
kolmes või enamas õppeaines aastahindeks „puudulik“, „nõrk“ või samaväärne negatiivne 
sõnaline hinnang. Õppenõukogu kaasab otsust tehes õpilase, õpilase vanema või tema 
seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse. 
14.11. Koolil on õigus jätta õpilane klassikursust kordama ilma täiendava õppetöö määramiseta, 
kui on põhjendamata puudumised koolist rohkem kui 20% õppetundidest, kellel on kolmes või 
enamas aines põhjendamata puudumiste tõttu „puudulik“, „nõrk“ või negatiivne hinnang. (Alus: 
Põhikooli riiklik õppekava; §22, lg 8)
14.12. Individuaalse õppekava järgi õppiv põhikooli õpilane viiakse üle järgmisesse klassi
vastavalt tema õppeplaanile. 
15. Põhikooli lõpetamine 
15.1. Põhikooli lõpueksamid on põhikooli ühtsete ülesannetega eksamid (edaspidi ühtne 
põhikooli lõpueksam) ja kooli kinnitatud materjalidega põhikooli koolieksamid (edaspidi 
põhikooli koolieksamid). 
15.2. Põhikooli riikliku õppekava järgi õppiv põhikoolilõpetaja sooritab põhikooli lõpetamisel 
(viimasel õppeaastal) järgmised ühtsed põhikooli lõpueksamid: 
- eesti keele eksam, 
- matemaatikaeksam, 
- õpilase valikul eksam „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse“ § 30 lõike 4 alusel ministri 
määrusega kehtestatud õppeainete hulgast. 
15.3. Õpilase soovil ja kooli nõusolekul võib sooritada eksami ka õppeaines, mida õpilane ei 
ole koolis õppinud. 
15.4. Õppeaines, kus nõustamiskomisjoni soovitusel on individuaalse õppekavaga vähendatud 
või asendatud põhikooli riikliku õppekavaga taotletavaid õpitulemusi, võib õpilane ühtse 
45
põhikooli lõpueksami asemel sooritada koolieksami. Sellisel juhul lähtub kool eksami vormi 
määramisel ja eksamitöö sisu koostamisel õpilase individuaalses õppekavas sätestatust. 
15.5. Ühtse põhikooli lõpueksami kirjalikud osad algavad kell 10.00 ning eksamiks antakse 
aega kaks kuni kolm astronoomilist tundi. Eksami sooritamiseks antav aeg ning eksami 
korraldus, sealhulgas eksami osad, suuliste osade puhul nende algusajad, vaheajad, lubatud 
abivahendid ja muu taoline, sätestatakse vastava õppeaine ühtse põhikooli lõpueksami 
läbiviimise juhendis. 
15.6. Kooli direktor võib, Eksamikeskust eelnevalt informeerides, võimaldada erivajadustega 
põhikoolilõpetaja eksamineerimiseks ühte või mitut järgmist eritingimust: 
- lisaaega kuni 15 minutit ühe astronoomilise tunni kohta; 
- eksami läbiviimist eraldi ruumis; 
- puhkepausi kuni 10 minutit ühe astronoomilise tunni kohta; 
- arvuti kasutamist ilma õigekirjakontrolli programmi (spelleri) kasutamiseta õpilasel, kes ei 
saa kirjutada või kelle käekiri on erivajadusest tingituna raskesti loetav; - vastuse 
üleskirjutamist tugiisiku poolt, kui õpilane ei saa kirjutada; 
nägemispuudega või spetsiifilise lugemishäirega (düsleksia) õpilasele eksamiküsimuste ja 
teksti ettelugemist; 
- kuulmispuudega õpilasele eksami toimumise korralduse kohta kirjalike juhtnööride andmist; 
- õpiraskustega õpilasel õppevahendite (sõnaraamatud, abivalemid jms) kasutamist; 
- õpiraskustega õpilasele töökorralduste ja eksamiülesannete teksti täpsemat lahtikirjutamist, 
ümberstruktureerimist või suulist selgitamist; 
- spetsiifilise õigekirjahäirega (düsgraafia) õpilasele emakeele eksamitöö diferentseeritud 
hindamist; 
- kuulmispuudega õpilasele viipekeele tõlgi kasutamist. 
15.7 Üldjuhul rakendatakse eksamineerimiseks vajalikke eritingimusi õpilastele, kellele on 
sarnaseid meetmeid rakendatud ka igapäevases õppetöös III kooliastme vältel ning kelle 
erivajaduse olemasolu kohta on tehtud märge Eesti Hariduse Infosüsteemi. 
. 
46
16. Pädevus seoses õpilaste hindamise ja järgmisse klassi üle viimisega 
16.1.Aineõpetaja: 
- hindab või annab hinnangu õpilase ainealastele teadmistele ja oskustele, 
- annab hinnangu õpilase käitumisele ja hoolsusele, 
- teeb ettepaneku õpilasele rakendatavate tugisüsteemide kohta. 
16.2 Klassijuhataja:
- hindab õpilase käitumist ja hoolsust, arvestades aineõpetajate hinnanguid, 
- teavitab lapsevanemaid õpilase edukusest. 
16.3 Õppenõukogu: 
- otsustab õpilase järgmisse klassi üleviimise, täiendavale õppetööle või klassikursustkordama 
jätmise;14.3.2 otsustab, millises klassis jätkab õpinguid välisriigist tulnud õpilane; 
- otsustab õpilasele individuaalse õppekava rakendamise, mis algatatakse kooli poolt. 
17. eKool
17.1 Õpilasi ja vanemaid teavitatakse hinnetest ja hinnangutest üldjuhul eKooli kaudu, 
vajadusel kaks korda trimestri jooksul hinnetelehe kaudu ning iga trimestri lõpus 
klassitunnistuse kaudu. 
17.2. Õpetajad kannavad kodused ülesanded eKooli tunni toimumispäeval, hiljemalt kell 
16.00. 
17.3. Hindamisel märgitakse selgituste lahtrisse, mis teadmist, oskust või pädevust on hinnatud. 
17.4. Kontrolli hindamise põhimõtetest kinnipidamise ja eKooli täimise üle teostab direktor. 
17.5. eKoolis kasutatavad hinded ja lühendid on järgmised: 
18. Tunnistuste väljaandmine 
18.1. Paberkandjal tunnistus väljastatakse õpilasele õppeaasta lõpul. 
18.2. IX klassi lõpetamisel väljastatakse õpilasele põhikooli lõputunnistus koos hinnetelehega. 
47
19. Hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduse põhimõtted, 
tugiteenuste rakendamise kord 
19.1 Õpilase arengu toetamiseks ja õpiraskuste leevendamiseks ning ennetamiseks rakendatakse 
koolis järgmisi tugisüsteeme: 
- logopeediline abi, 
- õpiabi, 
- aineõpetajate konsultatsioonid vastavalt graafikule, 
- individuaalne õppekava, 
- psühholoogi konsultatsiooni soovitamine 
- sotsiaalpedagoogi konsultatsiooni soovitamine 
-psühholoogilistele ja meditsiinilistele uuringutele läbiviimise soovitamine 
19.2. Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamisel lähtutakse kaasava õppe 
põhimõtetest, mille kohaselt üldjuhul õpib haridusliku erivajadusega õpilane tavaklassis. 
19.3. Koolis on direktori poolt määratud haridusliku erivajadusega õpilase õppe 
tugikoordineerija (edaspidi "Tugikoordinaator"), kelle ülesandeks on haridusliku erivajadusega 
õpilase õppe ja arengu toetamiseks vajaliku koostöö korraldamine tugispetsialistide ja õpetajate 
vahel ning andekate õpilaste korral kaasatakse koostöösse ka andeka õpilase juhendaja. 
19.4. Tugikoordinaator toetab ja juhendab õpetajat haridusliku erivajaduse väljaselgitamisel 
ning teeb õpetajale, vanemale ja direktorile ettepanekuid edaspidisteks õpilase arengut toetavate 
meetmete rakendamiseks või täiendavate uuringute läbiviimiseks, tehes selleks koostööd 
õpetajate ja tugispetsialistidega. 
19.5. Direktori või tugikoordinaatori otsusel võib haridusliku erivajadusega õpilasele 
rakendada põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses § 48 sätestatud järgmisi meetmeid, mille 
rakendamise eeldusena ei ole ette nähtud Rajaleidja nõustamiskomisjoni soovitust: 
- tugispetsialisti teenus, 
- individuaalse õppekava rakendamine, 
- pikapäevarühma suunamine, 
48
- vanema nõusolekul õpilase üleviimine hariduslike erivajadustega õpilaste õppe paremaks 
korraldamiseks moodustatud rühma või klassi. 
19.6. Kui õpilase hariduslik erivajadus tuleneb tema andekusest, tagatakse talle individuaalse 
õppekava rakendamine ning vajaduse korral täiendav juhendamine aineõpetajate poolt või teiste 
vastava valdkonna spetsialistide poolt haridusprogrammide või teiste haridusasutuste kaudu. 
19.7. Meetme rakendamise perioodil jälgivad õpilasega tegelevad õpetajad ja tugispetsialistid 
õpilase arengut ja toimetulekut. 
19.8. Meetmete rakendamise tulemuslikkuse hindamiseks kirjeldavad kõik meetme 
rakendamisel osalenud õpetajad ja tugispetsialistid vähemalt kord õppeaastas õpilase arengut ja 
toimetulekut ning esitavad omapoolsed soovitused. 
19.9. Meetmete rakendamise perioodi lõpul hindab HEV koordinaator koostöös õpetajate ja 
tugispetsialistidega meetme tulemuslikkust ning teeb ettepanekud vanemale ja vajaduse korral 
kooli direktorile edasisteks tegevusteks: meetme rakendamise lõpetamine; meetme rakendamise 
jätkamine samal või tõhustatud viisil; meetme vahetamine või muu meetme lisamine; 
täiendavate uuringute teostamine, eriarsti, erispetsialisti või nõustamiskomisjoni poole 
pöördumise soovitamine. 
19.10. Haridusliku erivajaduse tuvastamiseks läbiviidud pedagoogilis-psühholoogilise 
hindamise tulemused, õpetajate täiendavad tähelepanekud ja soovitused õpilase tugevate ja 
arendamist vajavate külgede kohta, kooli tugispetsialistide soovitused, testimiste ja uuringute 
tulemused ning nõustamiskomisjoni soovitused õppe korraldamiseks ja sellest tulenevalt 
õpilasele rakendatud meetmed dokumenteeritakse haridusliku erivajadusega õpilase arengu ja 
toimetuleku jälgimiseks koostatud individuaalse arengu jälgimise kaardil. 
19.11. Individuaalse arengu jälgimise kaardi koostamise ja täitmise eest vastutavad isikud 
koolis määrab direktor. 
19.12. Põhikooli riiklikus õppekavas § 17 sätestatud tingimustel ja korras kohaldatakse 
hariduslike erivajadustega õpilastele põhikooli riiklikus õppekavas § 17 lubatud erisusi: 
- hariduslike erivajadustega õpilasele koostatakse vastavalt vajadusele individuaalne õppekava. 
- väikeklassis õppe puhul võib Rajaleidja nõustamiskomisjoniga kooskõlastatult muuta 
tunnijaotusplaani, näha ette vähendatud või asendatud õpitulemused ning vähendatud 
õppekoormuse, kuid mitte alla 20 õppetunni õppenädalas. 
19.13. Õpilase nõustamise ja õpiabi osutamise eesmärgil toimuvad koolis: 
- õpilaste arenguvestlused; 
- ainealased konsultatsioonid kindlatel aegadel; 
- õpiabirühmad; 
49
- pikapäevarühm; 
- eripedagoogi nõustamine ja abi; 
- kooliväliste spetsialistide nõustamistunnid koolis. 
19.14. Õpiabirühma võetakse vastu ajutiste ainealaste õpiraskustega ja väljakujunemata 
õpioskustega ning logopeediliste probleemidega põhikooli õpilane, kes vaatamata klassi- ja 
aineõpetajate abile ja nõustamisele ei suuda täita kooli õppekava nõudeid või kes vajab 
õpioskuste ja –harjumuste kujundamiseks toetavat õppekorraldust. 
Õpilane võetakse õpiabirühma vastu individuaalse arengu jälgimise kaardi alusel HEV 
koordineerija ettepanekul ja kooli direktori otsusel. 
19.15. Kooli direktori otsusega mittenõustumisel on lapsevanemal õigus otsus vaidlustada 
kümne tööpäeva jooksul arvates päevast, mil ta sai teada õpiabirühma määramise otsusest, 
saates kooli direktorile sellekohase kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teate. 
Lapsevanema poolt teate saatmisel õpilast õpiabirühma vastu ei võeta. 
19.14. Õpiabirühma tunnid toimuvad vastava ainetunni ajal, milles õpilasel täheldatakse 
raskusi. Vajadusel võib tunde läbi viia ka pärast õppetunde. 
19.15. Õpiabirühma tegevuse aluseks on õpiabiõpetaja töökava. Töökava koostamisel 
lähtutakse lapse individuaalsusest ja vastava klassi- või aineõpetaja töökavast. 
19.16. Õpiabitundides viiakse läbi järgmisi tegevusi: 
- korrigeeritakse kõnepuudeid ja arendatakse suulist ja kirjalikku kõnet lähtuvalt kõnepuude 
mehhanismist või olemusest; - arendatakse kognitiivseid oskusi; 
- kujundatakse ja arendatakse eripedagoogiliste võtete abil õpioskusi ja õpivilumusi. 
19.17. Õpiabirühma võib moodustada erinevate klasside õpilastest. 
19.18. Õpiabi tundide tegevus kajastub eKoolis õpiabipäevikutes klasside kaupa. 
19.19. Õppeaasta lõpus koostab eripedagoog kokkuvõtte HEV õpilaste tugimeetmete 
tulemustest ning meetmete jätkamise või lõpetamise vajadusest järgmisel õppeaastal. 
19.20. Uue õppeaasta alguses koostab eripedagoog nimekirja koos arenguvajaduse ja 
rakendatavate tugimeetmetega ning esitab selle õppealajuhatajale direktori käskkirjaga 
kinnitamiseks õppeaasta algul hiljemalt 5. septembriks. Kinnitatud nimekirja põhjal 
tehakse sissekanded EHIS-esse. 
19.21. Kui koolis rakendatud meetmed ei ole andnud soovitud tulemust, pöördutakse 
maakondliku nõustamiskomisjoni Rajaleidja poole edasise tegevuse soovituse 
saamiseks. 19.22.Maakondlikule nõustamiskomisjonile esitatakse 
50
taotlus soovituse saamiseks: - koolikohustuslikust east noorema lapse kooli 
vastuvõtmiseks; 
- õpilasele tervislikel põhjustel koduõppe rakendamiseks; 
- riiklikus õppekavas sätestatud taotletavate õpitulemuste asendamiseks või vähendamiseks, 
kohustusliku õppeaine õppimisest vabastamiseks ja sellest tulenevalt õpilasele individuaalse 
õppekava rakendamiseks; 
- õpilasele põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava rakendamiseks ning lihtsustatud, 
toimetuleku- või hooldusõppe korraldamiseks hariduslike erivajadustega õpilaste klassis või 
tavaklassi tingimustes; 
- õpiraskustega, tundeelu- ja käitumishäiretega, liitpuuetega, kasvatusraskustega õpilase õppe 
korraldamiseks hariduslike erivajadustega õpilaste klassis või tavaklassi tingimustes; 
- koolikohustuslikule õpilasele mittestatsionaarse õppevormi rakendamiseks. 
19.23. Nõustamiskomisjoni soovituse ja lapsevanema avalduse põhjal rakendatakse koolis 
võimaluse piires tugimeetmeid. 
19.24.Tavaklassis õppivale lihtsustatud õppel olevale õpilasele koostatakse igaks aastaks 
kaasates lapsevanemat individuaalne õppekava, kus esitatakse: 
- üldised andmed õpilase kohta; 
- õpilase pedagoogilis-psühholoogiline kirjeldus ja õpilase tervisliku seisundi kirjeldus; -
erisused õppesisus ja õpitulemustes; 
- õpilasele rakendatavad meetmed või õppe läbiviimise eritingimused, sealhulgas õppevara 
kohta; 
- õpitulemuste ja arengu hindamise kord, sealhulgas hindamisviisid ja vahendid, õpilase 
arengule tagasiside andmise viisid ja vahendid; 
- individuaalse õppekava rakendamise aeg; 
- individuaalse õppekava koostamise ja täitmisega seotud isikud ja nende kohustused. 
19.25. Individuaalse õppekava koostab aineõpetaja koostöös eripedagoogiga ja esitatkse 
kooskõlastamiseks direktorile ning seejärel allkirjastamiseks kõigile osapooltele. 
20. Õpilaste ja lastevanemate teavitamise ja nõustamise korraldus 
20.1. Kool tagab õpilasele ning vanematele teabe kättesaadavuse õppe ja kasvatuse korralduse 
kohta ning juhendamise ja nõustamise õppetööd käsitlevates küsimustes. Peamised 
51
õppeteemad, vajalikud õppevahendid, hindamise korraldus ja planeeritavad üritused tehakse 
õpilasele teatavaks iga õppeperioodi algul. 
Kool teavitab õpilasi ja nende vanemaid kooli kodulehekülje, facebooki lehekülje, eKooli , 
infolehtede kaudu. 
20.2. Kooli ja vanemate koostöö koordineerimiseks kutsub direktor kokku üks kord õppeaasta 
alguses lastevanemate üldkoosoleku. 
20. 3.Vajadusel võib direktor kutsuda kokku lastevanemate foorumi, kus osalevad igast 
klassist valitud vanemate esindajad, et arutada koolielu puudutavaid olulisi teemasid. 
20.4. Koolikorraldust reguleerivad dokumendid on kättesaadavad kooli kodulehel. 
20.5. Kool nõustab vajaduse korral õpilase vanemat õpilase arengu toetamises ja kodus 
õppimises. 
20.6. Klassi-või aineõpetajad jälgivad õpilase arengut ja toimetulekut koolis ning vajaduse 
korral kohandavad õpet vastavalt õpilase vajadustele. Õpilase võimete ja annete 
kõrgeimale võimalikule tasemele arendamiseks tuleb põhikoolis selgitada välja õpilase 
individuaalsed õpivajadused, valida sobivad õppemeetodid ning korraldada 
diferentseeritud õpet. 
20.7. Kool tagab õpilasele, kellel tekib ajutine mahajäämus eeldatavate õpitulemuste 
saavutamisel, täiendava pedagoogilise juhendamise väljaspool õppetunde. 
20.8. Õpilase arengu toetamiseks korraldatakse temaga koolis arenguvestlusi, mille põhjal 
lepitakse kokku edasises õppes ja arengu eesmärkides. Arenguvestluste korraldamine käib 
vastavalt koolis kinnitatud arenguvestluste korrale. 
20.9. Kool korraldab õpilaste ja vanemate teavitamist edasiõppimisvõimalustest ning tagab 
õpilastele karjääriteenuste (karjääriõpe, -info või -nõustamine) kättesaadavuse. 
20.10. Info õpilastele ning vanematele õppe- ja kasvatuse korralduse kohta õppetööd 
käsitlevates küsimustes on kättesaadav Laeva Põhikooli kodulehel www.laeva.edu.ee.
20.11. Õppeainetes käsitletavad õppeteemad, vajalikud õppevahendid, hindamise 
korraldus ja planeeritavad üritused tehakse võimalusel õpilasele teatavaks iga trimestri 
algul. 
20.12 Tekkinud muudatustest informeeritakse õpilasi jooksvalt ja vastavalt vajadusele. 
21. Karjääriõppe korraldus 
52
21.1. Karjääriõppe ja –nõustamise eesmärgiks on aidata õpilasel arendada teadlikkust enda 
võimetest ja huvidest, omandada teadmisi töömaailmast, elukutsetest ja õppimisvõimalustest 
ning kujundada hoiakuid ja toimetulekuoskusi, mis soodustavad sisenemist kaasaegsesse 
töömaailma, karjääriotsuste tegemist ning eneseteostust. 
21.2. Karjääriõpetuse kaudu aidatakse õpilasel saada tuge, kui õpilane vajab abi või nõu: 
- suuna või valikainete valikul, 
- oma tuleviku ja karjääri planeerimisel, 
- kui õpilane kahtleb oma valitud suuna sobivuses, 
- oma õpingute ühildamisel töö või õppekavavälise tegevusega, 
- statsionaarsest õppest mittestatsionaarsesse ülemineku kohta või kooli lõpetamiseks 
eksternina, 
- individuaalsel õppekaval õppimise ja individuaalse õppekava taotlemise kohta. 
21.3. Karjäärinõustamine toimub 1.-9. klassini ja on planeeritud tegevustena aine- ja 
töökavades, huvitegevuse tööplaanis ja klassijuhataja töös. 
21.4. Karjääriteenuse korraldust koolis koordineerib karjääriõpetuse 
õpetaja 
(karjäärikoordinaator). 
21.5. Kool korraldab õpilaste ja nende vanemate teavitamist edasiõppimisvõimalustest. 
Vanemaid teavitatakse edasiõppimisvõimalustest klassi lastevanemate koosolekutel 
koostöös klassijuhataja ning karjääriteenuste koordinaatoriks määratud spetsialistiga. 
Kool tagab õpilastele karjääriteenuste (karjääriõpe, -info või -nõustamine) 
kättesaadavuse. 
21.6. Karjääriõpet toetavad: 
- õppekava läbiva teema „Elukestev õpe ja karjääri planeerimine“ käsitlemine kõikides 
ainetundides, lõimides aineõppesse sobivaid teemakäsitlusi, näiteid ja meetodeid; 
- õpitegevuste laiendamine väljapoole klassiruumi: õppekäigud ettevõtetesse, tunnid 
arvutiklassis, praktilised tegevused, nt töö harjutamine vabatahtlikuna; ametitega tutvumine 
vahetus töökeskkonnas jm; 
- koolisisesed ja – välised sündmused: nt karjääripäevad, töövarjupäev, teemakohased 
õpilaskonverentsid, infomessid; 
- huvitegevus, kus õpilane saab mitteformaalse õppimise käigus teadvustada oma huvisid ja 
võimeid. 
21.7. 9. klassi õpilastele tagatakse lisaks ka karjääriinfo ja –nõustamine koostöös 
53
Tartumaa Rajaleidja keskusega, pakkudes õpilastele ja lapsevanematele infoloenguid, õpilastele 
individuaalset nõustamist ning juhendatud õppekäike haridusasutustesse ja ettevõtetesse. 
21.8. Karjääriõpetuse tundideks tagatakse õpilastele 
- erinevad töölehed, küsimustikud; 
- karjääriplaneerimisalase kirjanduse kättesaadavus kooli raamatukogus; 
- arvutiklassi kasutamine ja arvuti veebist karjääriplaneerimisalase info otsimiseks; -
karjäärispetsialisti personaalne tugi, erapooletu nõu vastavalt õpilase vajadustele õppekavavälise 
tegevuse või õppimise võimaluste kohta, abi eneseanalüüsi koostamisel. 
- abi osutamine vestlusteks valmistumisel või gümnaasiumisse astumiseks. 
21.9. Karjääriteenistuse hulka koolis kuulub ka karjääri- ja tööteemalise kirjanduse 
soovitamine ning kataloogide tutvustamine õppeasutuste kohta, kus on võimalik jätkata 
õpinguid peale põhikooli või gümnaasiumi või kus saab õppida õppekavaväliselt. 
Karjääriplaneerimist toetab www.rajaleidja.ee.
21.10. Karjäärinõustamisega aidatakse õpilasel arendada teadlikust iseendast, omandada 
teadmisi töömaailmast, elukutsetest ja õppimisvõimalustest ning kujundada hoiakuid ja
toimetulekuoskusi, mis soodustavad kaasaegsesse töömaailma sisenemist, 
karjäärioskuste tegemist ja eneseteostust. 
21.11. Karjääriõpetuse peateemadeks on: enesetundmine ja selle tähtsus karjääriplaneerimisel; 
õppimisvõimaluste ja töömaailma tundmaõppimine; karjääri planeerimine ja 
otsustamine. 
21.12. Koolis kuuluvad karjääriteenuste süsteemi: 
- erinevate õppimisvõimaluste tutvustamine eri ainetundides (eriti ühiskonnaõpetuse tundides); 
- silmaringi laiendamine läbi vastavate messide (näit. haridusmessi Intellektika külastamine); 
- kohtumiste korraldamine erinevate spetsialistide, teiste koolide esindajate, vilistlastega; 
- spetsialistide (näit. Töötukassa karjäärinõustajad) juhendamisel kutsesobivustestide 
täitmine, õpiplaani koostamine ning rollimängud, individuaal ja grupinõustamised. 
21.13. Individuaalnõustamisel osaleb lisaks õpilasele soovi korral ka lapsevanem. Vajadusel 
lepitakse kokku korduskohtumine. 
21.14. Grupinõustamisel osaleb grupp, klass. Grupinõustamisel tehakse erinevaid teste, 
rollimänge ja tutvustatakse erinevaid õppimisvõimalusi. 
21.15. Koolis nõustavad õpilasi vastavalt oma pädevusele tugiteenuseid osutavad spetsialistid: 
eripedagoog, ühiskonnaõpetuse õpetaja ning ka aineõpetajad ja klassijuhatajad. 
22. Õpetajate koostöö ja töö planeerimise põhimõtted 
54
Väljundipõhisel õppel põhinev lähenemine õpetajate koostööle ja töö planeerimisele võimaldab 
tõsta õpetamise kvaliteeti ning õpilaste poolt saavutatud õpitulemuste taset, vähendada 
andekamate (rohkem akadeemiliste kalduvustega) ja passiivsemate (kes ei sea endale 
õppeprotsessis erilisi eesmärke) õppijate õpitulemuste vahet. 
22.1. Kõige üldisemalt võib õpetajate koostöö ja töö planeerimise põhimõtteid kirjeldada 
alljärgnevalt: 
- kohe õppimise alguses pannakse kõigile arusaadavalt paika oodatavad õppimise tulemused. 
- õppeprotsess kujundatakse selliselt, mis võimaldab kõige paremal viisil õppimise tulemused 
saavutada. 
22.2. Väljundipõhise õppe olulisemaks tunnuseks on õppekavas toodud õpitulemuste, 
õpitulemuste saavutamiseks valitud õppemeetodite ja õpitulemuste saavutamise hindamiseks 
kasutatava hindamismeetodi sidusus. Sidususe loomine õpitulemuse, õppemeetodi ja 
hindamismeetodi vahel on õpetaja üks põhiülesanne oma töö planeerimisel. Väljundipõhises 
õppes toimub õpetaja töö planeerimine alljärgnevalt: 
- esiteks määratletakse õpitulemused, mida õppimise ja õpetamise kaudu soovitakse saavutada. 
- seejärel õpitulemused seostatakse üldpädevustega, läbivate teemadega ning leitakse lõimingu 
võimalused. 
- kavandatakse õpitulemuste hindamine. 
- valitakse lähtuvalt õpitulemustest ja hindamismeetoditest tulenevad õpetamismeetodid. 
22.3. Õpetamise aluseks koolis on õpitulemused, mitte õppesisu. Õppesisu käsitlemises teeb 
valiku aineõpetaja, et kooliastmeti kirjeldatud õpitulemused, üldpädevused ning 
valdkonna- ja ainepädevused oleksid saavutatud. 
Koolis rakendatavas väljundipõhises õppes käsitletakse õppijat õppeprotsessis aktiivse 
osalejana. Eelduseks, et ta saaks seda olla, on vajalik, et õppija omaks õppeprotsessis toimumise 
kohta adekvaatset infot. Üks oluline eeldus selleks on enne õppimist asjakohase teabe omamine 
hindamisest, st kuidas toimub õppimise lõpus kokkuvõttev hindamine, millised on 
hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid. 
22.4. Kooskõlas Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 55 lõikega 3 peab õpetaja töö 
planeerimisel teavitama trimestri alguses õpilasi trimestri jooksul läbivatest teemadest, 
vajalikest õppevahenditest, hindamise korraldustest ja planeeritavatest üritustest. 
Laeva Koolis rakendatakse seda vastavalt võimalustele. 
Koolis on tähtis, et õpe toimuks lähtuvalt laste vajadustest ning seda pole alati trimestri alguses 
võimalik ette planeerida. Õpilane peab teadma, mida, millal ja kuidas hinnatakse ning mis on 
hindamise kriteeriumid. 
55
22.5. Aineõpetaja teavitab õpilasi läbitavatest teemadest, vajalikest õppevahenditest, hindamise 
korraldusest eKooli vahendusel või vajadusel paberkandjal. 
22.6. Õppeaasta lõpul esitatakse eneseanalüüsi aruanne, mille põhjal koostatakse sisehindamise 
aruanne. 
22.7. Õpetajad koostavad oma ainetes töökavad. Töökava koostatakse kooli õppekavas esitatud 
ainekavade alusel. Õpetaja töökava koostamise eesmärgiks on kirjeldada taotletavate 
õpitulemusteni jõudmist. 
22.8. Õpetaja töökavas täpsustatakse kooli õppekava üldosas ja ainekavas esitatut, arvestades 
konkreetseid õpilasi, kasutatavat õppekirjandust ja –materjale, õpitavaid teemasid, 
õppesisu, planeeritud kontrolli ja hindamist, seotust läbivate teemade ja üldpädevustega. 
22.9. Õpetaja koostab töökavad ja esitab need direktorile iga õppeperioodi alguses hiljemalt 
10.septembriks ja II poolaasta töökavad hiljemalt 10.jaanuariks. 
23. Kooli õppekava uuendamise ja täiendamise kord 
23.1. Kooli õppekava kehtestab direktor. 
23.2. Muudatused kooli õppekavas esitatakse enne kehtestamist arvamuse avaldamiseks kooli 
hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule.