Meie koolist

Kooli ajalugu


  • Lühike ülevaade kooli ajaloost
  • Hariduselu juured Laevas ulatuvad 18.sajandisse.
  • Kursi Evangeeliumi Luteriusu kiriku kirikuvisitatsiooni protokolli põhjal 23. jaanuarist 1752 eitab pastor mõisakoolide olemasolu Kursi kihelkonnas. Sa mas on tehtud korraldus mõisaomanikele asutada mõisakoole. Õppetöö kestuseks on aeg mardipäevast lihavõtteni. Alles kujunev koolivõrk jäi kihelkonniti väga eripalgeliseks. Lapsi õpetati kihelkonna-, mõisa- ja külakoolides. Koolide nimetused tähendasid asupaika ja ülalpidamist. Kihelkonnakool asus kihelkonna kiriku juures,seda pidas üleval kogudus. Lapsed ööbisid koolitoas ja koolis käisid kogu kihelkonna lapsed. Mõisakooli peeti mõisale kuuluvas hoones. Koolmeister oli mõisa moonal. Õpetati tavaliselt ühe mõisa lapsi. Külakool sai nimetuse küla järgi. Kursi kihelkonnakool asus rehemajas, mille ehitasid Puurmani ja Saduküla talupojad. 20. jaanuari 1766.a kirikuvisitatsiooni protokolli põhjal saame teada, et mõisakoolid on asutatud Puurmanis, Laevas ja Sadukülas.
  • Eesti NSV Riikliku Ajaloo Keskarhiiv Tartus andis kooli endise õpetaja Helve Helbe avalduse põhjal välja teatise 10. mail 1991 selle kohta, et Kursi Evangeeliumi Luteriusu kiriku kirikuvisitatsioonide protokolli järgi 20. jaanuarist 1766 on Laevas töötanud kool, kuhu tulid lapsed kooli enne jõule 1765.a ja olid seal kuni lihavõtteni 1766. aastal. Seega töötas Laeva kool 1765/66. õppeaastal , õpilasi oli 15. Õpetajaks oli Heinrich Wulf. Koolikohustuse alla kuulunud lapsed 10.eluaastast alates kuni selle päevani, mil kirikuõpetaja leidis, et noorel inimesel on teadmisi küllalt, see tähendab: teadis peast kümmet käsku, oskas soravalt vastata katekismuse salme ja piiblilugusid, tundis kirikulaulude viise. Kool hakanud töötama Laeva Mõisakooli nime all. Möldre talu rehetoas töötanud kool üle kümne aasta. Lugemist õpitud piiblist ja lauluraamatust, söega kirjutati suurele valgele lauale, mille koolmeister iga päev valgeks hööveldanud.
  • 1864. aastal sai kool esimese oma maja. Kui siiani oli kool kuulunud mõisale, siis siit alates hakkas kooli haldama vald. Maja kujutas endast harilikku talupojaelamut muldpõrandaga ja korstnata. Kooli nimeks sai Laeva Valla Kool. Koolmeister rahapalka ei saanud, töötasuks oli põllu-, heina-ja karjamaa kasutamise õigus. Kuni 1887. aastani oli õppeaeg kaks aastat, sellest edasi neli aastat. Koolmeistriks oli siis Karelsoni nimeline mees. Koolimaja hävis 1896.a tulekahjus.
  • Kuigi laste tegelik koolitee algas 10-aastaselt, tuli juba 7-aastaselt hakata kooli minekuks ettevalmistusi tegema. Pisikesed poisid ja tüdrukud pidid iga kahe nädala tagant ühel kindlal päeval käima koolitoa juures "näitamas". Seal koolmeister kontrollis, kuidas Iugemine ja rehkendamine läheb ja andis jälle järgmiseks korraks uued ülesanded. Kodus pidid ema ja isa õpetama tähti ja lugemist. Õppimiseks kasutati üht suurt ruumi, milles olid kahelt realt pikad Iauad ja pingid. Igal õpilasel oli kirjutamiseks oma tahvel ja krihvel ning väikene puust joonlaud ehk "Iiinijaan. Koolmeistri jaoks oli kantsel, geograafia tundides kasutati ka kaarti ja gloobust. Koolituba soojendas suur ahi, mida poisid- korrapidajad kütsid. Kooliteenijat ei olnud. Korrapidajad, kaks poissi ja kaks tüdrukut, pidid igal hommikul kaks tundi varem kooli juurde tulema, et saaksid klassitoa ära pühkida ja kütta. Klassiruumi pesti ainult pühade puhul. Jooginõuks oli puutünn, mis seisis klassinurgas ja tops oli ketiga selle küljes kinni.
  • Esimeseks maasoolaks kooli ajaloos oli Kristjan Märks. Kui siiani oli koolmeistri tööks laste õpetamine, surnute matmine, laste ristimine ja palvetundide pidamine, siis Kristjan Märks oli esimene, kes hakkas korraldama rahvale kultuurilisi üritusi. Ta organiseeris Muusika-ja Lauluseltsi (1875), asutas laulukoore ja puhkpilliorkestri, juhatades ise mõlemaid, algatas seltsimaja ehitamise mõtte. Õpetajana koolis ei töötanud kaua, kuid Laeva kultuurielu hingeks oli 40 aastat.
  • 1897. aastal ehitas vald juba kehtiva tüüpprojekti järgi koolimaja. Mõis kinkinud palgid ja talupojad ehitanud. Majas oli olnud kaks klassiruumi, kaks sahvrit, magamistuba öölastele ja koolmeistri korter, mis koosnes kahest elutoast, sahvrist, köögist ja pimetoast (s.o koolmeistri magamistuba). Kõik ruumid olid üksteisega ühendatud. Õpilaste arv 50-60.
  • Eesti Vabariigi algusaastail nimetatud kool Laeva 4-klassiliseks Algkooliks. 1923.aastal tuli Laeva kooli õpetajaks noor 22-aastane neiu Ksenia Kärmas (Pirn). Kooli juhatajaks oli siis August Klaos. Uus õpetaja lõi agaralt igale poole käed külge. Juba järgmisel õppeaastal tegi ta koolimaja ette lillepeenrad. Õpetaja Pirni eestvedamisel toimus esimene koolipidu Laevas 1924. aasta mais, millega tähistati ka kooli aastapäeva. Pidu peeti rahvamajas, kus õpilased laulsid, tegid võimlemisharjutusi ja esitasid näidendi.1929.aastal muudeti endine algkool 6-klassiliseks kooliks ja nimeks anti Laeva 6-klassiline Algkool. Klassikomplekte oli kolm (liitklassid). Õpetajaid samuti kolm.
  • 1930.a nimetati kool Laeva Kõrgemaks Algkooliks. Õpilaste arv 90-120. 25.septembril 1934 asus kool praegusesse majja, mis ehitati vallaelanike ühisel jõul. Algatajateks ja innustajateks olid kooli direktor August Klaos) ja vallasekretär Oskar Jaagund. Ehitusmeistriks oli Aadu Johanson. Maja läks maksma 1 miljon 400 tuhat senti, mis saadi elanikelt korjanduse teel. Töölisi oli ehitusel umbes 200 ja töö kulges edukalt. Ehitustöödeks kulus umbes 200 000 tellist, kaks vagunit tsementi, kolm vagunit lupja, 200 tihumeetri ringis puitmaterjali, umbes 2500 ahjupotti jne. Tasuta töödena tehti 500 hobuse- ja 200 jalatööpäeva. Nurgakivi asetamise pidustustest 1932.aasta juulikuu lõpul võtsid osa Laeva Muusika-ja Lauluseltsi puhkpilliorkester ja Tartu Meeskoor. Koolimaja nurga sisse on müüritud karp, milles olevat valla volikogu liikmete nimekiri ja raha ühest viie kroonini. Peale koolimaja valmimist asuti kohe haljasala ja kooliaia rajamisele. 1936. aastal rajati normaalmõõtmetes spordiväljak praeguse kaupluse kohal ja kõrval asuvale maa-alale jõe ääres.
  • Saksa okupatsiooni ajal katkes õppetöö täielikult, sest sõjaväe käsutusse võeti kõik ruumid.19. septembril 1944 vabastati Laeva. Juba novembris alustas kool uuesti tööd. Direktori kohusetäitjaks määrati Ksenia Pirn. Tööd tuli alustada väga rasketes tingimustes. Kõik koolitööks vajalik oli hävinenud.
  • 1945. aastal sai kooli nimeks Laeva Mittetäielik Keskkool. Tööle hakkas VII klass. Sama aasta maikuus võttis direktori kohustused enda peale Marta Vaher. 1949. aastal asus direktorina tööle Aleksander Traks. Nimekirjas 146 õpilast. Koolidirektor Traksi ajal taastati kooli spordiväljak. Materjali pidid kohale vedama lapsevanemad. Käidi Tallinnas laulupeol. Koorijuht oli Ilmar Pung. 1950. aasta septembrist töötas kooli direktorina Endla Napritson. Novembrikuust asus kool tööle kuue klassikomplektiga. 
  • 1951/52. õppeaastal asub direktorina tööle Endla Roo.
  • 1955. aasta novembrist töötas kooli direktorina Udo-Vello Lamp. Koolis 7 klassi. Õpilasi 122. Õpetajad osalevad väga aktiivselt küla kultuurielus.1956. aastal kandsid kooli õpilased esmakordselt ühtlast riietust, mis kujunes mitmeks aastakümneks kooli traditsiooniks.1956/57. õppeaastal direktor Udo-Vello Lamp. Õpilaste arv 119.
  • 1957. aasta sügisest asus koolielu juhtima Ene Lodjak. Koolis 122 õpilast.
  • 1958. aasta 22. detsembril sai kool elektri. Voolu andis kohalik jõujaam. Koolimaja oli ühtlasi esimeseks punktiks Laevas, kus pimedad ja tüütud petrooleumilambid käest ära pandi.
  • 1960/61. õppeaastal on koolis 117 õpilast. Rakendati tööle pikapäevarühm algklasside õpilastele. Kehtestati kohustuslik kaheksaklassiline haridus.Õpilasi juba 154. Laeva kooliga liideti Kärevere kool. Kooli nimi Laeva 8-klassiline kool. Koolil oli internaat.1961. aastal lõpetas esimene kaheksas klass.
  • 1964/65. õppeaastal töötas koolis 8 klassikomplekti 152 õpilasega. Direktoriks Silvia Kanarik. 1960-70 aastatel paistis kool silma eriti aktiivse sporditööga. Harrastati kergejõustikku, akrobaatikat, mängiti lauatennist, malet, kabet. Öpilased aitasid kodumajandit hooajatöödel, külas käisid 'efid Tartu lihakombinaadist, korjati ravimtaimi, aidati koduküla vanureid. Palju käidi teatris. Koolis demonstreeriti üle nädala filme.
  • 1972. aastal toimus koolimaja kapitaalremont ning poiste tööõpetuse tundide läbiviimiseks ehitati ümber Läti sepikoja ruumid. Õpetaja Virve Uibonurme eestvedamisel rajati õppe-katseaeda uus ilutiik, korrastati ja kujundati tiigi ümbrust, rajati lilleväljakuid. Suurt rõhku pöörati koolis töökasvatusele.
  • 1978. aastal asus kool tööle kabinetsüsteemis. Tänu õpetajate tublile tööle saavutati rajoonis kabinettide ülevaatusel häid tulemusi. Õpetaja Virve Uibonurm sisustas igati kaasaegse bioloogia-geograafiakabineti. Virve Tamme kunstiõpetuse kabinet tunnistati Tartu rajoonis I koha vääriliseks.
  • 1983/84. õppeaastal õppis Laeva koolis 100 õpilast. Direktorina töötas Ülo Maurus, õppealajuhatajana Eda Gross.
  • 1985. aasta septembrist 1990.aastani juhtis kooli tööd Kristi Paris. 1985/86.õppeaastal õppis Laeva koolis 112 õpilast.
  • 1987. aastal valmis spordihoone, mis lõi laialdased võimalused tegelemiseks spordiga sisetingimustes. Spordimetoodikuna asus tööle Benno Kannela, kelle aktiivsel tegutsemisel sai hoo sisse kehakultuurialane tegevus nii koolis kui majandis. 1988. aastal mindi ainekabinettidelt taas üle klassiruumidele. Igale klassile kinnitati oma ruum, mida vahetatakse ainult muusikaõpetuse tundides. 1988. aastast korraldati kümnekonna aasta jooksul nelja kooli kohtumisi, kus võisteldi spordis, viidi läbi etlejate konkursse. Osalesid Sillaotsa, Kuuste, Kõrveküla ja Laeva kooli õpilased. Hiljem liitus ka Vara kool.
  • 1989.aastal algas koolis kapitaalremont. Kool sai sisse veevärgi, keskküttesüsteemi.
  • 1990/91. õppeaastal õppis Laeva koolis 129 õpilast. Direktor Arvo Pennonen, õppealajuhataja Hille Vahkal. Võõrustati külalisi Soomest ja Rootsist.1992.aastal toimus esimene õpilaste kontsertreis Soome. 1991/92.õppeaastal õppis Laeva koolis 122 õpilast. 1.juulist 1991 nimetati kool ümber Laeva Põhikooliks. Kool on Laeva valla haldamisel. Sama aasta kevadeks lõpetati veevärgi ja kanalisatsiooni ehitus, remonditi kõik klassiruumid, haljastati koolimajatagune muruplats.
  • 1994.aasta suvel korrastati koolimaja katus ja vihmaveetorud.
  • 1994/95. õppeaastal alustas kool tööd 9 klassikomplektiga. Õpilasi 112. Koolis töötas logopeed, kelle juures sai logopeedilist abi 20 õpilast. IX kl õpilaste ja nende vanematega käis vestlemas psühholoog elukutsevalikust.
  • 1995/96. õppeaastal õppis koolis 119 õpilast. 1996. aastal vahetati välja kooli elektrisüsteemid.
  • 1997. aasta lõpuks valmisid kaasaegsed õpperuumid poiste tööõpetuse tundide läbiviimiseks. Õpetaja Marika Gasparenko eestvedamisel viiakse läbi lauluvõistlus „Helisev maailm", kus osalesid sõpruskoolide õpilased. Lauluvõistllusest võtavad tänaseni osa Tartumaa üldhariduskoolide laululapsed.
  • 1999/ 2000. õppeaasta tegevus õppekasvatustöö alal püüdles oma üldise eesmärgi kaudu anda kindlustunnet nii õpilastele kui ka õpetajatele. Eraldi eesmärk oli suunatud õppekasvatustegevuse analüüsile.
  • 1998. aastal asub koolijuhina tööle Hille Vooremäe. 2000.a paigaldati koolile tuletõrje signalisatsioonisüsteem. 2000.aastast on olemas kooli koduleht. Vahepeal remonditakse koolimaja tualettruumid.
  • 2001/2002, õppeaatal juhib kooli Piret Siivelt. Kool saab uued plastikaknad ja interneti püsiühenduse.
  • 2002-2005. aastani täidab koolijuhi kohuseid Madis Alev. 2003 aastal viiakse koolimaja üle maaküttele. Samast ajast ilmub kooli infoleht. Koolis vahetatakse tahvlid, uuendatakse koolimööblit.
  • 2006. aastal renoveeritakse täielikult spordihoone. Ka spordihoone saab maakütte.
  • Aastatel 2005-2008 juhib kooli taas Piret Siivelt. Laeva Põhikoolist saab sisehindamise lipulaev. Rakendub väärtuskasvatuse alane teadvustatud tegevus. Koolis viiakse läbi ulatuslik sisehindamine ja esitatakse raport haridusministeeriumile. Hakatakse korraldama ühiseid jõulukontserte ja kevadkontserte. 2008. aastal minnakse üle e-koolile.
  • 2008 1.septembril alustab kool tööd koolijuhita. Alates oktoobrikuust 2008 asub koolijuhi ametisse praegune kooli direktor Nadežda Niklus. Õpilasi on 2008/2009. õppeaastal koolis 60. Koolis jätkatakse väljakujunenud õppe-ja kasvatustöö protsessi. Kooli ühisüritustele kaasatakse rohkem lapsevanemaid. Uuendatakse kooli kodulehekülge. Valmib tuleohutusnõuetele vastav varuväljapääs. Remonditakse muusikaklass. Paraneb õppe-kasvatustöö kvaliteet. Arvutiklass saab suurema ruumi.
  • 1987. aastal, mil tulid kooli kuueaastased lapsed, kool nimetati  Laeva 9- klassiliseks Kooliks. I klass asus 1999.aastani Laeva lasteaia ruumides.
  • 2009/2010 õppeaastal algab töö koolis Iiitklassidega. Õpilasi I-IX klassini 51. Üleminek ainekabinettidele. Saksa keele klass saab uue kuue. Kool läbib riikliku temaatilise järelevalve "Tugisüsteemide rakendamise tõhusus" ilma ettekirjutusteta. Õpikeskkond on muutunud lastesõbralikuks ja avatuks lastevanematele. Riidehoius viiakse Iäbi kapitaalremont. Aktiviseerunud on õpilasesinduse osa koolielu huvitavamaks muutmisel. Vaatamata õpilaste arvu olulisele vähenemisele viiakse koolis läbi lisaks igapäevasele õppetööle ka erinevaid üritusi. lgal õppeveerandil ilmub „Koolikaja", mis jõuab igasse peresse. Vajalik info avalikustatakse kooli koduleheküljel aadressil www.laeva.edu.ee
  • Kooli nimetused
  • 1765/1766 Laeva Mõisakool
  • 1864 Laeva Valla Kool
  • 1919 Laeva 4-klassiline Algkool
  • 1929 Laeva 6-klassiline Algkool
  • 1930 Laeva Kõrgem Algkool
  • 1960 /61 Laeva 8-klassiline Kool
  • 1987/88 Laeva 9-klassiline Kool
  • 1991/92 Laeva Põhikool
  • Lühike ülevaade kooli ajaloost
  • Hariduselu juured Laevas ulatuvad 18.sajandisse.
  • Kursi Evangeeliumi Luteriusu kiriku kirikuvisitatsiooni protokolli põhjal 23. jaanuarist 1752 eitab pastor mõisakoolide olemasolu Kursi kihelkonnas. Sa mas on tehtud korraldus mõisaomanikele asutada mõisakoole. Õppetöö kestuseks on aeg mardipäevast lihavõtteni. Alles kujunev koolivõrk jäi kihelkonniti väga eripalgeliseks. Lapsi õpetati kihelkonna-, mõisa- ja külakoolides. Koolide nimetused tähendasid asupaika ja ülalpidamist. Kihelkonnakool asus kihelkonna kiriku juures,seda pidas üleval kogudus. Lapsed ööbisid koolitoas ja koolis käisid kogu kihelkonna lapsed. Mõisakooli peeti mõisale kuuluvas hoones. Koolmeister oli mõisa moonal. Õpetati tavaliselt ühe mõisa lapsi. Külakool sai nimetuse küla järgi. Kursi kihelkonnakool asus rehemajas, mille ehitasid Puurmani ja Saduküla talupojad. 20. jaanuari 1766.a kirikuvisitatsiooni protokolli põhjal saame teada, et mõisakoolid on asutatud Puurmanis, Laevas ja Sadukülas.
  • Eesti NSV Riikliku Ajaloo Keskarhiiv Tartus andis kooli endise õpetaja Helve Helbe avalduse põhjal välja teatise 10. mail 1991 selle kohta, et Kursi Evangeeliumi Luteriusu kiriku kirikuvisitatsioonide protokolli järgi 20. jaanuarist 1766 on Laevas töötanud kool, kuhu tulid lapsed kooli enne jõule 1765.a ja olid seal kuni lihavõtteni 1766. aastal. Seega töötas Laeva kool 1765/66. õppeaastal , õpilasi oli 15. Õpetajaks oli Heinrich Wulf. Koolikohustuse alla kuulunud lapsed 10.eluaastast alates kuni selle päevani, mil kirikuõpetaja leidis, et noorel inimesel on teadmisi küllalt, see tähendab: teadis peast kümmet käsku, oskas soravalt vastata katekismuse salme ja piiblilugusid, tundis kirikulaulude viise. Kool hakanud töötama Laeva Mõisakooli nime all. Möldre talu rehetoas töötanud kool üle kümne aasta. Lugemist õpitud piiblist ja lauluraamatust, söega kirjutati suurele valgele lauale, mille koolmeister iga päev valgeks hööveldanud.
  • 1864. aastal sai kool esimese oma maja. Kui siiani oli kool kuulunud mõisale, siis siit alates hakkas kooli haldama vald. Maja kujutas endast harilikku talupojaelamut muldpõrandaga ja korstnata. Kooli nimeks sai Laeva Valla Kool. Koolmeister rahapalka ei saanud, töötasuks oli põllu-, heina-ja karjamaa kasutamise õigus. Kuni 1887. aastani oli õppeaeg kaks aastat, sellest edasi neli aastat. Koolmeistriks oli siis Karelsoni nimeline mees. Koolimaja hävis 1896.a tulekahjus.
  • Kuigi laste tegelik koolitee algas 10-aastaselt, tuli juba 7-aastaselt hakata kooli minekuks ettevalmistusi tegema. Pisikesed poisid ja tüdrukud pidid iga kahe nädala tagant ühel kindlal päeval käima koolitoa juures "näitamas". Seal koolmeister kontrollis, kuidas Iugemine ja rehkendamine läheb ja andis jälle järgmiseks korraks uued ülesanded. Kodus pidid ema ja isa õpetama tähti ja lugemist. Õppimiseks kasutati üht suurt ruumi, milles olid kahelt realt pikad Iauad ja pingid. Igal õpilasel oli kirjutamiseks oma tahvel ja krihvel ning väikene puust joonlaud ehk "Iiinijaan. Koolmeistri jaoks oli kantsel, geograafia tundides kasutati ka kaarti ja gloobust. Koolituba soojendas suur ahi, mida poisid- korrapidajad kütsid. Kooliteenijat ei olnud. Korrapidajad, kaks poissi ja kaks tüdrukut, pidid igal hommikul kaks tundi varem kooli juurde tulema, et saaksid klassitoa ära pühkida ja kütta. Klassiruumi pesti ainult pühade puhul. Jooginõuks oli puutünn, mis seisis klassinurgas ja tops oli ketiga selle küljes kinni.
  • Esimeseks maasoolaks kooli ajaloos oli Kristjan Märks. Kui siiani oli koolmeistri tööks laste õpetamine, surnute matmine, laste ristimine ja palvetundide pidamine, siis Kristjan Märks oli esimene, kes hakkas korraldama rahvale kultuurilisi üritusi. Ta organiseeris Muusika-ja Lauluseltsi (1875), asutas laulukoore ja puhkpilliorkestri, juhatades ise mõlemaid, algatas seltsimaja ehitamise mõtte. Õpetajana koolis ei töötanud kaua, kuid Laeva kultuurielu hingeks oli 40 aastat.
  • 1897. aastal ehitas vald juba kehtiva tüüpprojekti järgi koolimaja. Mõis kinkinud palgid ja talupojad ehitanud. Majas oli olnud kaks klassiruumi, kaks sahvrit, magamistuba öölastele ja koolmeistri korter, mis koosnes kahest elutoast, sahvrist, köögist ja pimetoast (s.o koolmeistri magamistuba). Kõik ruumid olid üksteisega ühendatud. Õpilaste arv 50-60.
  • Eesti Vabariigi algusaastail nimetatud kool Laeva 4-klassiliseks Algkooliks. 1923.aastal tuli Laeva kooli õpetajaks noor 22-aastane neiu Ksenia Kärmas (Pirn). Kooli juhatajaks oli siis August Klaos. Uus õpetaja lõi agaralt igale poole käed külge. Juba järgmisel õppeaastal tegi ta koolimaja ette lillepeenrad. Õpetaja Pirni eestvedamisel toimus esimene koolipidu Laevas 1924. aasta mais, millega tähistati ka kooli aastapäeva. Pidu peeti rahvamajas, kus õpilased laulsid, tegid võimlemisharjutusi ja esitasid näidendi.1929.aastal muudeti endine algkool 6-klassiliseks kooliks ja nimeks anti Laeva 6-klassiline Algkool. Klassikomplekte oli kolm (liitklassid). Õpetajaid samuti kolm.
  • 1930.a nimetati kool Laeva Kõrgemaks Algkooliks. Õpilaste arv 90-120. 25.septembril 1934 asus kool praegusesse majja, mis ehitati vallaelanike ühisel jõul. Algatajateks ja innustajateks olid kooli direktor August Klaos) ja vallasekretär Oskar Jaagund. Ehitusmeistriks oli Aadu Johanson. Maja läks maksma 1 miljon 400 tuhat senti, mis saadi elanikelt korjanduse teel. Töölisi oli ehitusel umbes 200 ja töö kulges edukalt. Ehitustöödeks kulus umbes 200 000 tellist, kaks vagunit tsementi, kolm vagunit lupja, 200 tihumeetri ringis puitmaterjali, umbes 2500 ahjupotti jne. Tasuta töödena tehti 500 hobuse- ja 200 jalatööpäeva. Nurgakivi asetamise pidustustest 1932.aasta juulikuu lõpul võtsid osa Laeva Muusika-ja Lauluseltsi puhkpilliorkester ja Tartu Meeskoor. Koolimaja nurga sisse on müüritud karp, milles olevat valla volikogu liikmete nimekiri ja raha ühest viie kroonini. Peale koolimaja valmimist asuti kohe haljasala ja kooliaia rajamisele. 1936. aastal rajati normaalmõõtmetes spordiväljak praeguse kaupluse kohal ja kõrval asuvale maa-alale jõe ääres.
  • Saksa okupatsiooni ajal katkes õppetöö täielikult, sest sõjaväe käsutusse võeti kõik ruumid.19. septembril 1944 vabastati Laeva. Juba novembris alustas kool uuesti tööd. Direktori kohusetäitjaks määrati Ksenia Pirn. Tööd tuli alustada väga rasketes tingimustes. Kõik koolitööks vajalik oli hävinenud.
  • 1945. aastal sai kooli nimeks Laeva Mittetäielik Keskkool. Tööle hakkas VII klass. Sama aasta maikuus võttis direktori kohustused enda peale Marta Vaher. 1949. aastal asus direktorina tööle Aleksander Traks. Nimekirjas 146 õpilast. Koolidirektor Traksi ajal taastati kooli spordiväljak. Materjali pidid kohale vedama lapsevanemad. Käidi Tallinnas laulupeol. Koorijuht oli Ilmar Pung. 1950. aasta septembrist töötas kooli direktorina Endla Napritson. Novembrikuust asus kool tööle kuue klassikomplektiga. 
  • 1951/52. õppeaastal asub direktorina tööle Endla Roo.
  • 1955. aasta novembrist töötas kooli direktorina Udo-Vello Lamp. Koolis 7 klassi. Õpilasi 122. Õpetajad osalevad väga aktiivselt küla kultuurielus.1956. aastal kandsid kooli õpilased esmakordselt ühtlast riietust, mis kujunes mitmeks aastakümneks kooli traditsiooniks.1956/57. õppeaastal direktor Udo-Vello Lamp. Õpilaste arv 119.
  • 1957. aasta sügisest asus koolielu juhtima Ene Lodjak. Koolis 122 õpilast.
  • 1958. aasta 22. detsembril sai kool elektri. Voolu andis kohalik jõujaam. Koolimaja oli ühtlasi esimeseks punktiks Laevas, kus pimedad ja tüütud petrooleumilambid käest ära pandi.
  • 1960/61. õppeaastal on koolis 117 õpilast. Rakendati tööle pikapäevarühm algklasside õpilastele. Kehtestati kohustuslik kaheksaklassiline haridus.Õpilasi juba 154. Laeva kooliga liideti Kärevere kool. Kooli nimi Laeva 8-klassiline kool. Koolil oli internaat.1961. aastal lõpetas esimene kaheksas klass.
  • 1964/65. õppeaastal töötas koolis 8 klassikomplekti 152 õpilasega. Direktoriks Silvia Kanarik. 1960-70 aastatel paistis kool silma eriti aktiivse sporditööga. Harrastati kergejõustikku, akrobaatikat, mängiti lauatennist, malet, kabet. Öpilased aitasid kodumajandit hooajatöödel, külas käisid 'efid Tartu lihakombinaadist, korjati ravimtaimi, aidati koduküla vanureid. Palju käidi teatris. Koolis demonstreeriti üle nädala filme.
  • 1972. aastal toimus koolimaja kapitaalremont ning poiste tööõpetuse tundide läbiviimiseks ehitati ümber Läti sepikoja ruumid. Õpetaja Virve Uibonurme eestvedamisel rajati õppe-katseaeda uus ilutiik, korrastati ja kujundati tiigi ümbrust, rajati lilleväljakuid. Suurt rõhku pöörati koolis töökasvatusele.
  • 1978. aastal asus kool tööle kabinetsüsteemis. Tänu õpetajate tublile tööle saavutati rajoonis kabinettide ülevaatusel häid tulemusi. Õpetaja Virve Uibonurm sisustas igati kaasaegse bioloogia-geograafiakabineti. Virve Tamme kunstiõpetuse kabinet tunnistati Tartu rajoonis I koha vääriliseks.
  • 1983/84. õppeaastal õppis Laeva koolis 100 õpilast. Direktorina töötas Ülo Maurus, õppealajuhatajana Eda Gross.
  • 1985. aasta septembrist 1990.aastani juhtis kooli tööd Kristi Paris. 1985/86.õppeaastal õppis Laeva koolis 112 õpilast.
  • 1987. aastal valmis spordihoone, mis lõi laialdased võimalused tegelemiseks spordiga sisetingimustes. Spordimetoodikuna asus tööle Benno Kannela, kelle aktiivsel tegutsemisel sai hoo sisse kehakultuurialane tegevus nii koolis kui majandis. 1988. aastal mindi ainekabinettidelt taas üle klassiruumidele. Igale klassile kinnitati oma ruum, mida vahetatakse ainult muusikaõpetuse tundides. 1988. aastast korraldati kümnekonna aasta jooksul nelja kooli kohtumisi, kus võisteldi spordis, viidi läbi etlejate konkursse. Osalesid Sillaotsa, Kuuste, Kõrveküla ja Laeva kooli õpilased. Hiljem liitus ka Vara kool.
  • 1989.aastal algas koolis kapitaalremont. Kool sai sisse veevärgi, keskküttesüsteemi.
  • 1990/91. õppeaastal õppis Laeva koolis 129 õpilast. Direktor Arvo Pennonen, õppealajuhataja Hille Vahkal. Võõrustati külalisi Soomest ja Rootsist.1992.aastal toimus esimene õpilaste kontsertreis Soome. 1991/92.õppeaastal õppis Laeva koolis 122 õpilast. 1.juulist 1991 nimetati kool ümber Laeva Põhikooliks. Kool on Laeva valla haldamisel. Sama aasta kevadeks lõpetati veevärgi ja kanalisatsiooni ehitus, remonditi kõik klassiruumid, haljastati koolimajatagune muruplats.
  • 1994.aasta suvel korrastati koolimaja katus ja vihmaveetorud.
  • 1994/95. õppeaastal alustas kool tööd 9 klassikomplektiga. Õpilasi 112. Koolis töötas logopeed, kelle juures sai logopeedilist abi 20 õpilast. IX kl õpilaste ja nende vanematega käis vestlemas psühholoog elukutsevalikust.
  • 1995/96. õppeaastal õppis koolis 119 õpilast. 1996. aastal vahetati välja kooli elektrisüsteemid.
  • 1997. aasta lõpuks valmisid kaasaegsed õpperuumid poiste tööõpetuse tundide läbiviimiseks. Õpetaja Marika Gasparenko eestvedamisel viiakse läbi lauluvõistlus „Helisev maailm", kus osalesid sõpruskoolide õpilased. Lauluvõistllusest võtavad tänaseni osa Tartumaa üldhariduskoolide laululapsed.
  • 1999/ 2000. õppeaasta tegevus õppekasvatustöö alal püüdles oma üldise eesmärgi kaudu anda kindlustunnet nii õpilastele kui ka õpetajatele. Eraldi eesmärk oli suunatud õppekasvatustegevuse analüüsile.
  • 1998. aastal asub koolijuhina tööle Hille Vooremäe. 2000.a paigaldati koolile tuletõrje signalisatsioonisüsteem. 2000.aastast on olemas kooli koduleht. Vahepeal remonditakse koolimaja tualettruumid.
  • 2001/2002, õppeaatal juhib kooli Piret Siivelt. Kool saab uued plastikaknad ja interneti püsiühenduse.
  • 2002-2005. aastani täidab koolijuhi kohuseid Madis Alev. 2003 aastal viiakse koolimaja üle maaküttele. Samast ajast ilmub kooli infoleht. Koolis vahetatakse tahvlid, uuendatakse koolimööblit.
  • 2006. aastal renoveeritakse täielikult spordihoone. Ka spordihoone saab maakütte.
  • Aastatel 2005-2008 juhib kooli taas Piret Siivelt. Laeva Põhikoolist saab sisehindamise lipulaev. Rakendub väärtuskasvatuse alane teadvustatud tegevus. Koolis viiakse läbi ulatuslik sisehindamine ja esitatakse raport haridusministeeriumile. Hakatakse korraldama ühiseid jõulukontserte ja kevadkontserte. 2008. aastal minnakse üle e-koolile.
  • 2008 1.septembril alustab kool tööd koolijuhita. Alates oktoobrikuust 2008 asub koolijuhi ametisse praegune kooli direktor Nadežda Niklus. Õpilasi on 2008/2009. õppeaastal koolis 60. Koolis jätkatakse väljakujunenud õppe-ja kasvatustöö protsessi. Kooli ühisüritustele kaasatakse rohkem lapsevanemaid. Uuendatakse kooli kodulehekülge. Valmib tuleohutusnõuetele vastav varuväljapääs. Remonditakse muusikaklass. Paraneb õppe-kasvatustöö kvaliteet. Arvutiklass saab suurema ruumi.
  • 1987. aastal, mil tulid kooli kuueaastased lapsed, kool nimetati  Laeva 9- klassiliseks Kooliks. I klass asus 1999.aastani Laeva lasteaia ruumides.
  • 2009/2010 õppeaastal algab töö koolis Iiitklassidega. Õpilasi I-IX klassini 51. Üleminek ainekabinettidele. Saksa keele klass saab uue kuue. Kool läbib riikliku temaatilise järelevalve "Tugisüsteemide rakendamise tõhusus" ilma ettekirjutusteta. Õpikeskkond on muutunud lastesõbralikuks ja avatuks lastevanematele. Riidehoius viiakse Iäbi kapitaalremont. Aktiviseerunud on õpilasesinduse osa koolielu huvitavamaks muutmisel. Vaatamata õpilaste arvu olulisele vähenemisele viiakse koolis läbi lisaks igapäevasele õppetööle ka erinevaid üritusi. lgal õppeveerandil ilmub „Koolikaja", mis jõuab igasse peresse. Vajalik info avalikustatakse kooli koduleheküljel aadressil www.laeva.edu.ee
  • Kooli nimetused
  • 1765/1766 Laeva Mõisakool
  • 1864 Laeva Valla Kool
  • 1919 Laeva 4-klassiline Algkool
  • 1929 Laeva 6-klassiline Algkool
  • 1930 Laeva Kõrgem Algkool
  • 1960 /61 Laeva 8-klassiline Kool
  • 1987/88 Laeva 9-klassiline Kool
  • 1991/92 Laeva Põhikool